Läbi-lõhki ärihai ja diilimeister on üliriigi presidendina mõistagi unikaalne nähtus, millega tuleb leppida. Tasub ka vääriliselt hinnata mehe eneseirooniat määratluses „stabiilne geenius“ – eks noodki eksi vahel. Trump naudib lihtselgituste tegemist pööblile – kui ikka kõrval on kaart uue nimega „Gulf of America“, kõlab Make America Great Again ju märksa valjumalt. Samas võib ta objekti silmas pidades jätkata rahumeeli hämamist, sest näiteks erinevalt Gröönimaast Trump Panama taskupanemisest enam ei räägi, küll aga Hiina eemaldamisest kanali kamandamisest. Seejuures pole Trump siiani maininud hiinlaste kava ehitada teine Panama kanal läbi Nicaragua. Aga küllap ta jõuab selleski tõe väljaütlemiseni.Ameerika ja muu maailma häda on selles, et Trumpi esimesel võimuajal, aastatel 2017-2021, ei tahetud teda sõdivas ehk täiesti muutunud maailmas kuulda võtta, teda alandati – esimene telefonikõne ovaalkabinetist Austraalia peaministriga polnud veel lõppenud, kui selle tekst oli meedias – ja nüüd käib korralik tagasitegemine vastasleerile nii kodus kui maailma mastaabis. Viimast aga mõjutavad teadmised sellest, mis lombitaguse suurriigi kõigil kodanikel on paraku teistsugused kui end jätkuvalt tsivilisatsiooni keskuseks pidavatel Euroopa rahvastel. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120362097