Kolm aastat tagasi, 24. veebruari hommikul, sõitsin Haapsalust Tallinna, kus kohtusin tuttavaga, kelle näol peegeldus sügav mure. Tema lähedased olid just Ukrainast põgenemas alanud sõja eest. Ukraina rahva jaoks oli see sõja ja sõjaga kaasnevate raskete katsumuste aja algus. Pommitamiste käigus said kahjustada ja hävinesid paljud pühakojad, inimesed pidid põgenema oma kodudest, jättes maha ka oma harjumuspärased kirikud ja kogudused. Ukraina õigeusu kirik seisis silmitsi mitte ainult kirikute füüsilise hävingu ja inimkaotustega, vaid ka kriisiga, kus nende usulised veendumused ja kiriklik identiteet said tõsiselt proovile pandud.Meie, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulikkonna ja koguduste liikmete jaoks märgib see samuti uue, keerulise ajastu algust. Meie kirik on nende aastate jooksul seisnud silmitsi enneolematute väljakutsetega. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120361677