SÕJARAPORT | Jaanika Merilo: Müncheni julgeolekukonverents tõi endaga palju segadust ja vasturääkivusi, kuid vähe konkreetseid vastuseid

Vaidlus piiride ja ootuste üle sai hoogu juurde USA kaitseministri Pete Hegsethi väitest, et Ukraina soov tagasi jõuda enne 2014. aastat olnud piirideni ja astuda NATO liikmeks „on ebarealistlik“. Väitele vastas isegi Hegsethi parteikaaslane, senaator Roger Wicker, kes ütles Politicole antud intervjuus, et see oleks justkui Tucker Carlsoni poolt sõnastatud. Müncheni julgeolekukonverents tõi endaga palju segadust ning vasturääkivusi, kuid vähe konkreetseid vastuseid. Seda oli iseenesest oodata, sest ka USA esindajad ütlesid juba enne konverentsi, et tulevad kohtuma, mitte valmis rahuplaani esitlema.Emotsioonide tipphetkel, kui USA ametnike erinevad väited Ukraina ja Euroopa kohta tekitasid eriti vastakaid reaktsioone, võrreldi konverentsi juba mitte Minsk-3 läbirääkimistega, vaid kohati lausa München-3 konverentsiga. Esimene Müncheni kokkulepe sõlmiti Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt loovutati Saksamaale enne Tšehhoslovakkiale kuulunud Sudeedimaa. Kokkulepe ei aidanud ootuste kohaselt ära hoida Teist maailmasõda, vaid pigem julgustas tollast Saksamaa diktaatorit, kes nägi, et jõuga territooriumide hõivamine on aktsepteeritav. München-2’ks võib nimetada Vladimir Putini 2007. aasta kõnet Müncheni julgeolekukonverentsil, kus ta andis selgelt mõista, et ei aktsepteeri NATO laienemist ning peab seda julgeolekuohuks Venemaale. Sellele järgnes Gruusia sõda.Eelmisel aastal tapeti järjekordse Venemaa jõudemonstratsioonina julgeolekukonverentsi ajal IK-3 Harp vanglas viibiv opositsiooniliider Aleksei Navalnõi. Sellel aastal oli aga LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357333