Sõjaeelse Eesti viimane iseseisvuspäev: miniparaad, palvus rahva eest, valitsejate roosamannakõned ja üldine ärevus

1940. aastal oli vabariigi aastapäeva tähistamine varasemate aastatega võrreldes palju tagasihoidlikum. Puudus varasem pidulikkus ja inimesed tajusid, et Eesti iseseisvus on ohus. Eesti vabariigi 22. aastapäeva tähistamine 1940. aastal erines varasematest aastatest märgatavalt, sest toimus äärmiselt keerukas poliitilises olukorras: Eesti oli Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside lepingu tõttu kaotanud suure osa oma iseseisvusest.Traditsiooniliselt oli vabariigi aastapäeva keskseks osaks paraad, kuid 1940. aastal jäeti see nendes paikades, kus olid Punaarmee baasid, sootuks ära. Pealinnas Tallinnas paraad küll toimus, kuid tugevasti kärbitud kujul – osalesid vaid jalaväe- ja kaitseliidu üksused ning sõjatehnikat ei demonstreeritud. Varasematel aastatel oli 24. veebruari paraadidel oluline koht sõjatehnikal – rahvale toodi näha tankid, suurtükid, soomusautod ja muu relvastus, et näidata riigi kaitsevõimet ning süvendada elanikes julgeolekutunnet. 1940. aasta Tallinna miniparaad kestis kokku vaid 25 minutit. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357983