RAAMATUBLOGI: Šotimaa sünge saar ja tapatööd – kes neid suudaks lahuta…

Daniel Aubrey, „Sünge saar“, tõlkinud Martin Kirotar, Hea Lugu, 352 lk.Krimikirjanduses läbilöömiseks on kaks moodust. Üks võimalus on luua midagi täiesti uut lootuses, et lugeja selle vastu võtab (John Grisham ja kohtusaagad, John le Carre ja intellektuaalne spiooniromaan, Stieg Larsson ja lohetätoveeringuga tüdruk jne…). Teiseks võib minna kindlat teed ja kirjutada traditsioonilise krimka, kus tegelased ja reeglid täpselt paigas, aga sel juhul tuleb tööd teha väga hästi, et teos väga-väga paljude sarnaste hulgast silma paistaks.Daniel Aubrey läks teist teed ning tundub, et õnnestunult. Tema debüütromaan „Sünge saar“, mis on pälvinud lisaks tähelepanule ka arvustajatelt kiitust. Ja seda põhjusega. Romaan laineid ei löö, kuid on igati lahe ja lugemisväärne.Autor ei jäta midagi juhuse hooleks.Esiteks viis ta tegevuse Šotimaa kõledasse põhjaossa, Orkney saarestikku, mis loob piisavalt tumeda õhkkonna. Aga eks saared ole juba ühed kahtlased paigad, kui krimiromaane lugeda.Teiseks loob ta peategelaseks naisterahva, et meeldida õrnemast loost lugejale. Samaga on Freya soost sõltuvalt justkui allajääja, aga ometi piisavalt tugev, et meestega võidelda.Kolmandaks on Freya ajakirjanik – see on viimase aja trend – kes näitab, et meedia ja tavainimene on kõvem kui politseivõim, kes ei jaga asja.Neljandaks tekitatakse konflikt Freya ja tema ülemuste vahel. Et mis mõttes tuleb keegi suurest linnast ja on kõvem kui kohalikud ajakirjanikud.Viiendaks luuakse Freyale turvatsoon – abikaasa, kes on alati tema poolel.Kuuendaks: Freya ei ole keskmine, vaid äärmus, pigem oma olemuselt autistlik.Seitsmendaks… Loo aluseks on minevikus toimunud kuritööd, mis kanduvad olevikku – talvine torm puhub avali 17 aastat tagasi kahe tapetu jäänused.Kaheksandaks puänt, mis on täiesti korralik, et raamat lõpuni lugeda.Üheksandaks: pakkuge ise, kas Freya peab viimastel lehekülgedel elu eest võitlema või mitte?Kui kõik lühidalt kokku võtta, siis ühest küljest on Aubrey jutustatud lugu üsnagi stamp, ent teisalt just seda krimikirjanduse fännid soovivadki. Et oleks turvaline, tuttav ning õnneliku lõpuga.„Sünge saar“ on alles algus ning nüüd tahaks teada, kuidas Freya elu edasi areneb. Kui hästi kirjutada, siis võib Freyast saada krimikirjanduse kaasaegne staar.