RAAMATUBLOGI: Rootsi reaalsus – ei mingit Bullerbyd



Pascal Engman ja Johannes Selaker, „Häbi maantee“, tõlkinud Kadi-Riin Haasma, Varrak, 312 lk.Tea, mis nende rootslastega on, et kirjutavad (krimi)romaane kahasse. Aga las olla, kuni need on hääd ehk maailma tasemel.Pascal Engman (keda peetakse Rootsi üheks andekamaks nooreks kirjanikuks) ja Johannes Selakeri ühendasid jõud ja said valmis suurepärase debüütromaani „Ühe mõrvari mälestuseks“. „Häbi maantee“ pole sugugi esimesest teosest kehvem, äärmiselt loetav ja põnev, lahendate, kuid eelkõige inimlike tegelastega, samas kui norida, siis on ehk ühte lukku mahutatud liiga palju liine. Aga kui see häirib, siis pisut.Liinidest…Esmalt peategelased. Tomas Wolf on ÜRO rahumissioonilt Jugoslaaviast naasnud ja sisemuselt kõrbev politseinik, kelle pereelu on sedavõrd sassis, et ta on enesetapu äärel. Vera Berg pole valede valikute tõttu vähem räsitud, ent ta palgatakse suurde riiklikku ajalehte kui staarist krimireporter. Nüüd on aeg end tõestada.On üheksakümnendad ning parvlaeva Estonia uppumine on kõigil veel meeles. Ent kes uppus, kes mitte?Ja siis põhiliin… On üheksakümnendate keskpaik, mil „Bullerby lapsed“ tundunuks naeruväärsena, nagu ilmselt ka nüüd, kui Rootsit räsivad rassism ja jõukudevahelised sõjad. Samas prostitutsioon oli siis ja nüüd, ent sellest lugeda… Üsna õõvastav.Ühesõnaga Wolf ja Berg tungivad maailma, kus naised, nii noored kui vanemad (kui nad veel elus püsivad) on sunnitud põhjusel või teisel oma keha müüma, küsimus on vaid hinnas. Ja mõtteviisis – nii mõnigi elab unistustes, et teenib hulga raha, lööb end üles ja asub ametisse eskorttüdrukuna – amet on sama, ent teenistus kordi suurem. Kuid on ka põhjakiht, kes korjab penne „Häbi maanteel“, Tšehhis, Saksamaa piiri ääres. Sealt madalamale pole võimalik langeda.Mõrvad bordellis, Lucy, kes üritab ellu jääda ja ameti selja taha jätta, allmaailma ning sisemiste deemonitega võitlevad Wolf ja Berg… Ent siis murrab end sisse veel üks liin, mille niidiotsad viivad meie idanaabri juurde.Tuleb tunnistada, et „Häbi maantee“ on korralik kompott, kus leidub kõike, aga kuna see on tippkokkade poolt kokku keedetud, siis ka maitsev, ühe hooga söödav ehk siis loetav. Neli ja pool tärni viiest.