2024. aasta lõpupäevil tuleb kahjuks tõdeda, et elame ajal, kui lootus helgemale tulevikule hakkab silmist täielikult kaduma. Kaasa ei aita valdavalt negatiivne uudisvoog – kohati tundub, et käib võistlus, kes suudab inimestele tuua kõige rohkem halbu uudiseid. Mida loodab võitja küll auhinnaks saada? Vahetult enne jõule puhkes mu sõpruskonnas vihane vaidlus, kas pühade-eelne intervjuu kaitseväe juhatajaga oli ikka õigustatud, kui tuua oli ainult masendavaid uudiseid, millele otsesõnu viitas pealkirigi. Mul on paar sõpra, kes reageerivad sellistele sõnumitele kohe ärevushooga – hirmureaktsioonist on saanud sisseharjunud refleks ja peaaegu hakatakse asju pakkima, et sõita Lõuna-Euroopasse maapakku.Teine osa sõpradest ei reageeri üldse: ehmatavaid pealkirju on ilmunud juba nii palju, et neile ei pöörata enam mingit tähelepanu. Usun, et toimetusedki on seisnud dilemma ees: kas sõjauudiseid portaali esilehel allapoole lükates reedame Ukraina ja kaotame ise valvsuse? Aga mis siis, kui neist uudistest – kui tahes ähvardavatest – saab lõpuks valge müra ja valvsus kaob hoopis niipidi? LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120346252