Nora Maria Londoni 15 minutit kuulsust. Skandaali anatoomia

Kirjanik Kaur Riismaal ei ole varem õnnestunud „Plekktrummi“ külaliseks sattuda. Tänane „Plekktrumm“ tegi aga eeldatavasti kõigi aegade vaadatavusrekordi ning see, kes enne juhtumisi Riismaast kuulnud ei olnud, edaspidi tema nime naljalt ära ei unusta. Nora Maria Londoni varjunime taga peitunud autorit otsiti maa alt ja maa pealt, vaenlaste ja sõprade hulgast, kuid Kaur Riismaa nime vähemasti avalikus ruumis välja ei pakutud. Tagantjärele on muidugi lihtne öelda, et oleks võinud, vägagi oleks võinud. Kultuurkapitali esseevõistluse võitnud tekst „Kuidas me tapsime püha“ reedab selgesti, et autoril peab olema eriline suhe teatriga. Riismaa näol on tegemist on viljaka teatrikriitikuga, kelle tekste on hulgaliselt ilmunud ka Eesti Päevalehe kultuurirubriigis. 2024. aastal pälvis Riismaa Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna, mis on üks Eesti teatri aastaauhindadest.Kuigi esiti õppis Riismaa Tartu ülikoolis semiootikat ja teoloogiat, sai temast 2010. aastal lavakooli üliõpilane Tiit Ojasoo kursusel dramaturgia erialal, kuigi lõpetanute nimekirjast teda ei leia. Näidendeid kirjutas Riismaa veel enne, kui ta 2010. aastal Vikerkaares luuletajana debüteeris (esimene luulekogu ilmus 2011. aastal). Teatrilavale jõudis Riismaa looming esimest korda 2012. aastal Terry Pratchetti lavastusega „Õed nõiduses“, mille dramaturg ta oli. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120362569