Woke ideoloogiat, mida võib pidada moodsaks äärmusliku sotsialismi vormiks, saab võrrelda justkui kiiresti leviva ja muteeruva viirusega, mis ajapikku üha rohkem institutsioone ja ametkondi nakatab, peamiselt Lääne ühiskondades. Paljud olulised teemad, mis puudutavad näiteks sugu, rassi, rahvuslust, immigratsiooni ja isegi ajalugu, on woke epideemia toimel muutunud tabuks ja lausa ohtlikeks. Sellest tulenev ideoloogiline surve või isegi diktatuur mõjutab kahjulikult eelkõige parempoolseid jõude – konservatiive – kui ka ausameelseid liberaale, kelle sõnavõtud ja arvamused vastuolulistel teemadel selle tõttu väga sageli maha surutakse või pikemalt süvenemata valeinfoks tembeldatakse.Ka paremäärmuslase silt, mida julgematele sõnavõtjatele tihtipeale külge kleebitakse, on samuti üks woke nakkuse sümptomitest. Viiruse võidutsemise lõpptulemus on orwellilik kord, kus sõna- ja väljendusvabadus kehtib vaid n-ö „õigetele“ mõtetele ja peajoonest kõrvalekaldujad saavad süüdistuse vihakõnes. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120351355