Eesti 200 kui ajutiselt justiitsministri erakond, peaks ju teadma, et tagantjärele seadusi teha ja seda kellegi poliitpoomiseks kasutada ei ole õigusriigile kohane. Topeltkaristamise keeld on isegi põhiseaduses kirjas. Kuigi Keskerakonnale aastaid tagasi määratud ning äsja jõustunud trahv võis tunduda Eesti 200-le turvaline teema, millega juhtida üldsuse tähelepanu kõrvale minister Liisa Pakosta andmeskandaalilt, avavad nad sellega laeka, mida nad on lootnud võimalikult suletuna hoida. Kui Keskerakonnale määratud karistuse puhul räägime selgelt minevikuvarjust, mida meie uuenenud erakond ära on klaarimas, siis Eesti 200 naudib jätkuvalt riigikogus üht sooja kohta, mille valija andis neile Johanna-Maria Lehtme suurejoonelise töö eest ukrainlaste abistamisel ning mis osutus hiljem pettuseks. Võib öelda, et see pettus võiski kaasa aidata Eesti 200 saamisele riigitüüri juurde. Pettuse ilmsikstulles visises õhust aga tühjaks ka Eesti 200 toetus. Seega, kas Eesti 200 ikka päris kindlasti soovib hakata õigluse eestkõnelejaks? Või sõjaohvrite arvelt ekslikult saadud mandaat ei ole piinlik? Keskerakonna eelis on see, et me oleme täna selgelt Eesti kõige läbivalgustatum erakond, nii et ka meie endi rahustuseks on minevikust välja tulnud kõik, mida meil klaarida vaja. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120355904