Sellest, et eestlased loobuksid automaksu tõttu isiklikust autost, ei tasu unistadagi. Tallinna liikluskorraldus ja ühistranspordivõrgustiku puudulikkus ilmestavad paraku liigagi hästi, et me ei ole veel valmis euroopalikku keskkonnasäästlikku liikluskultuuri vastu võtma. Sellele, et Eesti autojuhid kiirustavad elektriautosid soetama, ei tasu loota. Ka viimaste kuude automüügi statistika näitab, et elektriautode osakaal on languses. Eelmisel aastal käima läinud elektriautode haip on raugenud ning naiivne on arvata, et see iseeneslikult taas tõusu poole pöörab. Tarbija teeb oma otsused ratsionaalselt – oluline on, et auto oleks vastupidav, mõistliku ülalpidamiskuluga ning et selle väärtus järelturul oleks atraktiivne. Just see viimane on koht, kus elektriauto alt veab. Elektriautode asemel kinnitavad Eestis kanda hübriidautod, mis moodustavad juba üle poole autode müügist. Hübriidautod on maksusõbralikud ja tarbijale paremini vastuvõetavad kui täiselektrilised autod. Päriselt elektriautodele üleminek nõuab selgemaid riiklikke strateegiaid nii toetuste kui ka laadimisvõrgu väljaarendamise osas. Ühelt poolt on autotööstused investeerinud tohutuid summasid, et tuua turule elektrisõidukeid, teiselt poolt puuduvad nii Eestis kui ka mujal Euroopas endiselt tingimused nullheitmega sõidukite massiliseks kasutuselevõtuks – laadimise infrastruktuur on puudulik ning puuduvad toimivad ostu- ja maksusoodustused, et inimesi panna keskkonnasäästlikumate sõiduvahendite kasuks otsustama. Seega kipub tuhmuma ka helesinine ootus, et aastaks 2035 on kõik inimesed pööratud elektriautode usku. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120345257