Sõjaolukorras võidakse ajakirjanikud sundida vaikima või lülitada riigi propagandasüsteemi ning muuta rahvuslikeks eestkõnelejateks. Mõlemal puhul ei ole objektiivne kajastus võimalik. Kas sõjaajakirjanikud on kallutatud? Jah ja ei.Alates Ukraina täiemahulise sõja algusest kolme aasta eest on ikka ja jälle kerkinud küsimus, kas sõjareporterid peaksid järgima ajakirjanduse põhireegleid neutraalsuse, objektiivsuse ja tasakaalustatuse osas. 24. veebruar, 2022. Algab Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Vaid mõne päevaga leiavad ajakirjanikud end olukorrast, kus Ukrainast ametlikest kanalitest aga üha enam ka sotsiaalmeedia vahendusel tuleb küllaldaselt informatsiooni. Kuid tegu on sõjaolukorraga ning info pärineb vaid ühelt poolelt. Aga miks vaid ühelt poolt? Venemaa, selles sõjas agressorina, ametlikud kanalid levitavad informatsiooni, mis on selgelt riiklik propaganda.Professionaalsed ajakirjanikud teavad, et konfliktlugude puhul kehtib tasakaalustatuse põhimõte, mille kohaselt peaksid neis lugudes sõna saama mõlemad osapooled. Ühtäkki hakkavad toimetused saama inimestelt etteheiteid liigselt Ukraina-keskse info vahendamise kohta, väljendades ootust tasakaalustatusele. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120358854