Mari Puuram: Lätis laulis viipekeelne koor esiplaanil. Kuidas Eestis ei suudeta viipekeelseid laulukaare alla lasta?

Lahendus lasta viipekeelne koor laulupeole ei tähenda viipekeele „tagauksest“ sisselaskmist, vaid selle tunnustamist loomuliku osana kultuuriruumist. Riik võiks selgemalt sõnastada ootused ja tagada tingimused, et viipekeelsed saaksid oma põhiõigusi teostada. Näiteks osaleda esinejatena laulupeol endale omasel viisil. Eesti viipekeelel on eraldiseisva keele staatus ning on eesti keele esinemiskuju. Eesti ühiskond on aastatega liikunud kaasavama mõtteviisi poole, väärtustades kõiki oma liikmeid ning püüdleb selle poole, et avalikud hooned, tooted, teenused ja sündmused oleksid ligipääsetavad kõigile. Isegi kui Eesti riigis käsitletakse ligipääsetavust pehme ja horisontaalse teemana, on teema läbiv enamikes valdkondades. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120358236