Poliitilised jõujooned on pärast 2023. aasta valimisi sedavõrd nihkunud, Reformierakond võitis toona erakordselt suurelt ning on nüüd ka suurelt hävinud. Minevikku on jäänud need ajad kui oravad seisid ettevõtlike inimeste ja innovatsiooni eest, nüüd aetakse lihtsalt kuidagi moodi läbi. Poliitikavaatlejatel võis olla küll déjà vu tunne, kui Reformierakond hakkas järsku kurtma, et sotsiaaldemokraatide tegevus neile närvidele käib ning normaalselt riiki juhtida ei luba. Tegemist pole sugugi peaministri erakordse kindlameelsusega, vaid Reformierakonna juhtimisõpiku ühe vanema peatükiga „kuidas reeta partner“, mida koalitsioonipartnerite peal on harrastatud aastate jooksul küll ja veel. Kas sellest aga piisab, et oravate nina vee peale jääks?Küllap nii mõnigi inimene lõi koos Michaliga rusika lauale ja mõtles, et küll on ikka konkreetne mees see meie peaminister, kui ootamatult algas kriitika põllumajandusministri bürokraatiaarmastuse osas. Kuigi sotsidele kipub bürokraatia ja regulatsioonide vorpimine üleliia südamelähedane olema, ei olnud loomulikult see algatus „viimaseks piisaks“, nagu laulab Ines oma uues laulus ning nagu reljeefselt väljendus Kristen Michal. Kaalukaussi kallutasid juba mõnda aega erakondade populaarsusuuringute tulemused, mis näitavad toetajate sirgjoonelist eemaldumist Reformierakonnast.Avalikkuses väidetakse küll vapra näoga, et reiting valimiste vahelisel ajal ei määra midagi, kuid tegelikult kummitab kuklas mure eesootava hävingu osas kohalikel valimistel. T LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120362486