Meta tegevjuhi Mark Zuckerbergi otsus lõpetada USA-s kolmanda osapoole faktikontrolli programm on vallandanud laialdase arutelu, tuues kaasa kriitikat, aga ka ekslikke süüdistusi faktikontrolli kohta. Mida see Meta samm tegelikult tähendab ning kuidas see mõjutab sõnavabadust ja valeinfo levikut?Faktikontrolli eesmärk ei ole kunagi olnud inimeste vaikima sundimine, vaid konteksti pakkumine ja selgituste lisamine, aidates inimestel keerulises infomaailmas paremini orienteeruda. Zuckerberg on varem esile tõstnud faktikontrolli läbipaistvuse ja sõltumatuse olulisust, kuid nüüd on ta teinud poliitilise kannapöörde oma varasemates põhimõtetes.Kas tõejärgsel ajastul on faktikontrollil üldse mõtet? Milline mõju on Meta modereerimisreeglite lõdvendamisel avalikule arutelule? Kus jookseb piir vaba sõna ja sõimu vahel? Kust jookseb piir sõnavabaduse ja teiste vabaduste vahel? Kas absoluutne sõnavabadus on düstoopia?Seekordses podcastis selgitame, kuidas faktikontroll töötab, miks Meta programm USA-s lõpetati ja milline on selle mõju valeinfo levikule. Arutleme, kuidas see otsus peegeldab laiemalt ühiskondlikke pingeid sõnavabaduse ja vastutuse vahel. Oleme sellel teemal andnud mitmeid intervjuusid, ent nüüd on pikemaks aruteluks stuudios Delfi veergudel faktikontrolliga alustanud uuriv ajakirjanik Martin Laine, praegused faktikontrolli reporterid Marta Vunš ja Mari-Liis Somelar ning saadet veab uuriva toimetuse juht Erik Moora. „Valeinfo: paljastatud!“ podcast on eetris üle nädala. Eelmisi episoode on võimalik järele kuulata Delfi Taskust, Spotifyst ja Apple Podcastist.