Kuidas kuulata viipekeelset koori? Alustuseks südamega

Laulu- ja tantsupidu on korduvalt nimetatud elavaks ja arenevaks organismiks. Ometi käib viipekoori laulupeo ettelaulmisele mitte lubamise tõttu iseäralik diskussioon. Laulu- ja tantsupeo juhid näivad justkui ütlevat, et elada ja areneda võib ta küll, aga mitte kaasamise ja võrdsete võimaluste loomise poole. „Täna valmistame ette selle aasta pidu. Eesmärk on koos Eesti rahvaga kokku tulla ja ilusti pidu ära pidada,“ ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Margus Toomla ERR-ile pärast täna kultuuriministeeriumis toimunud kohtumist. Selgub, et vähemasti hümni viiplemiseks püütakse mingisugused võimalused leida. Abiks ikka? Üks küsimärk jääb siiski: kes see Eesti rahvas on, kellega koos kokku tullakse, ja kas sealt juhtumisi kedagi ikkagi välja ei jäeta?Üldlaulupeo „Iseoma“ kunstilise toimkonna liige Rasmus Puur toob ERR-i arvamusloos „Kuidas minust sai empaatiavõimetu“ paralleele sellega, kuidas „alles mõni aeg tagasi sooviti kuulda kaare all mõnd venekeelset laulu“, aga seda ei juhtunud. See oleks saanud juhtuda vaid kunstilise toimkonna otsusena. Sellist paralleeli lugeda on kurb. Eesti viipekeel on osa meie ainuomasest kultuuriruumist. Meie keeleseadus ütleb, et eesti viipekeel on iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Niisiis, me räägime koorist, kes laulab meie kodumaa ametlikus keeles. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357596