Kristi Raik: praeguses olukorras on hea see, et Zelenskõil on selg sirge

Kaitseuuringute keskuse direktor Kristi Raik ütleb Delfile antud intervjuus, et Euroopa suudab ka üksi Ukrainat toetada, raha selleks on. Küsimus on aga selles, kuidas hinnatakse olukorra tõsidust. Kaitseuuringute keskuse direktor Kristi Raik, mida me eile täpsemalt nägime? Kas Zelenskõi alandamine Trumpi ja Vance’i poolt oli ettekavatsematu purse või hoolikalt kavandatud etendus?Me nägime, et tekkis avalik terav avalik vastasseis, mis ei ole kummalegi poolele kasulik. Ei saa välistada, et USA sooviski tekitada olukorra, kus Ukraina paistab olevat süüdi selles, et kiiret rahulepingut ei sünni. Me oleme olukorras, milles ei ole võimalik kiiresti kestlikus rahus kokku leppida. Venemaa ei ole selleks valmis ja ka lääne poolel ei ole hetkel selleks eeldusi, sest enne on vaja Ukrainat tugevdada. Kui Trumpile sai selgeks, et kiiret rahu ei tule, võis olla talle kasulik näidata, et selles on süüdi Ukraina. Zelenskõil ei olnud selles olukorras muud valikut, kui keelduda halva tehinguga kaasa minemast. Zelenskõi läks Washingtoni küsima, mida kavatseb USA maavaradeleppe eest vastu pakkuda ja vastust saamata ei jäänud tal midagi muud üle kui keelduda. Viimastel päevadel on Trump jätnud mulje, et tal on mäluga probleeme „Mis? Ma ei mäleta, et ma oleks teda diktaatoriks nimetanud!“ Kas nüüd võib ka juhtuda, et Trump lihtsalt ütleb: ei mäleta, pole olnud?Trumpi positsioon võib tõesti olla iga päev erinev, aga eile toimunu on erakordselt terav. Trump ütles, et Zelenskõi ei näidanud välja lugupidamist, ja seda ta juba ei unusta. Ma ei usu, et Trumpi ja Zelenskõi vahel saaksid enam kunagi olla head suhted. Hoolimata poliitilisest eelistusest nägid kõik, ka USA vabariiklased, eile vulgaarset, ebaväärikat tüli. Kas see võib Trumpi reitinguid vabariiklaste seas piisavalt alla tuua, et siseopositsiooni tekitada? Eilse seisuga oli Trump 47,7 protsendiga positiivse peal. Seda on väljastpoolt väga raske hinnata. Olen olnud üllatunud sellest, kui suur on Trumpi toetus olnud ja kui hästi ta on suutnud vabariiklased enda kontrolli alla saada. Ma ei ole üldse kindel, et see, kuidas Trump eile käitus, nõrgestas tema sisepoliitilist positsiooni. Kindlasti nõrgestas see USA usutavust maailmas, kui USA president käitub teise riigi liidriga nii alandaval moel. See mõjutab Trumpi mainet ja usutavust globaalse liidrina, eelkõige muidugi Euroopas. Trumpi meelitamine muutub teiste riikide juhtidele alandavaks ja nähakse, et Trumpiga suhete hoidmine ei too soovitud tulemust. Euroopa ei hakka muidugi ise ka suhteid nõrgestama.Kas Zelenskõil olnuks võimalus eilset kriisi ära hoida? New York Timesi analüütik, aastakümneid USA poliitikat kajastanud David E. Sanger kirjutas öösel avaldatud kiiranalüüsis, et Zelenskõi ei tabanud olukorda ära. Tsiteerin: „Mr. Zelensky saw all this, of course — he was at Munich, too — but clearly he did not read the room the way his European supporters did. While President Emmanuel Macron of France and Prime Minister Keir Starmer of Britain preceded him to the Oval Office with elaborate plans to placate Mr. Trump, and explain how Europe was stepping up its own military spending, Mr. Zelensky took the bait, especially when Mr. Vance began mocking Ukraine’s efforts to recruit troops.“ (Hr. Zelenskõi nägi seda kõike muidugi – ta oli samuti Münchenis –, kuid ilmselgelt ei lugenud ta ruumi samamoodi nagu tema Euroopa toetajad. Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer eelnesid talle Ovaalkabinetti keerukate plaanidega härra Trumpi lepitamiseks ning selgitamiseks, kuidas Euroopa suurendab omaenda kaitsekulutusi, siis hr. Zelenskõi langes lõksu, eriti kui hr. Vance hakkas pilkama Ukraina jõupingutusi vägede värbamisel.)Võib arutleda, kas Zelenskõi läks liiga emotsionaalseks, aga arvan, et olulisem on see, et Zelenskõi läks Washingtoni lootuses, et saab USA-lt uusi lubadusi Ukrainat toetada ja kui ta toetust ei saanud, siis oli paratamatu, et ta pidi enda juurde kindlaks jääma. Mida võime oodata Londonist? Pinge on meeletu.Tõsi, surve on suur. Euroopal on võimalik kaitsekulusid tõsta ja ma eeldan, et sõnum tuleb väga selge, et Euroopa teeb kõik Ukraina toetamiseks. Seda oleme muidugi juba kolm aastat kuulnud, nii et seekord peaks riikide poolt tulema konkreetseid otsuseid. Kaitsekulude tõstmist otsustavad muidugi riigid ise, aga seda peab koordineerima ja hea oleks kokkulepped ka ühiselt välja öelda. Just see poliitiline sõnum oleks oluline. Millised on jõujooned ÜRO-s ja kuivõrd need mõjutavad praegu toimuvat?ÜRO-s toimuv ei mõjuta seda, mis lahinguväljal toimub ega seda, mis lepinguni Ukrainaga jõutakse. See oli halb, et USA viimasel ÜRO hääletusel hääletas koos Venemaa ja tema sõpradega ning see peegeldab praegust julgeolekuolukorda, aga ei muuda Ukraina jaoks suurt midagi. Suur murekoht on see, et Trump on rääkinud, kui oluline on neile taastada head suhted Venemaaga. Trumpil peab olema selle taga strateegiline idee. Ilmselt, kuna USA näeb Hiinat peamise vastasena tahab, ta Venemaad appi probleemide lahendamisel. Trump tahab ajalukku minna võimsa ja hiilgava rahutegijana. Putin, ma arvan, ei taha jääda ajaloo annaalides selleks, kellele Trump rahu tõi. Kas võib juhtuda, et hiilguse pärast võisteldes – vabandage väljendust – kuseb emb-kumb teise kummikusse?(muigab korraks) See on võimalik küll, aga ma kardan, et Putin on psühholoogiliselt väga osav Trumpiga ümber käima. Venemaa ja Putin on väga teadlikud sellest, et nende positsioon ei ole nii tugev, kui nad välja näitavad. Putin püüab end näidata USA-ga võrdse partnerina ja siiani Trump laseb seda teha. Venemaa tahaks saada kontrolli kogu Ukraina üle ja selleni nad praegu jõudmas ei ole ning need nõudmised võivad hakata USA-d ärritama. Aga praegu midagi sellist ei ole. Kui praegusest olukorrast otsida midagi head, siis mis see on?See, et Zelenskõi näitas sirget selga. Ukraina seisab enda eest, võitleb enda eest. Ka Euroopa pealt tuli toetavaid sõnumeid kiiresti ja palju. See annab lootust. Sest Euroopa suudab üksi Ukrainat toetada, raha jagub?Jah, rahaliselt Euroopa suudab. Küsimus on, kuidas hinnatakse olukorra tõsidust. Koroona ajal leiti, et eurooplaste elud on ohus ja eri pakettidega leiti olukorra lahendamiseks rohkemgi raha, kui praegu Ukrainale on antud. Võeti ka ühisvõlg, kuigi selle osas oli vaidlusi. Praegu on samuti ühisvõlast juttu olnud, aga Saksamaa oli vastu. Uue valitsusega võib see aga muutuda.