KOMMENTAAR | Vilja Kiisler: Alar Karis on asunud eeskuju võtma Toomas Hendrik Ilvesest

Küllap on president Alar Karis hakanud mõtlema selle peale, missugusena mäletame siis, kui tema aeg Kadriorus on kord täis tiksunud. Missugused on need originaalsed mõtted, mida temaga seoses meenutama jäädakse? Meeldejäävad tsitaadid, mida mäletatakse aastkümneid? Nagu Lennart Meril, Toomas Hendrik Ilvesel ja ka Kersti Kaljulaidil? Isegi Arnold Rüütlil on see kurikuulus ütlemine tänapäeva tõsiasjast, et inimesed liiguvad suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Ei tahaks ju Karis ometi minna ajalukku kuulutusega, et automaksu koostajad ei saa ise ka aru, milleks seda vaja on. Või et me räägime sõjast liiga palju.Karise intervjuud on olnud igavavõitu ja ka kõned ei ole olnud kuigi meeldejäävad. Kõik kohustuslik on justkui sees ja midagi valet pole kõlanud – aga sädet ei ole. Pole lennukust ja sarmi, mis sütitaks. Seni ei ole olnud ka mingeid suuri algatusi, mis seostuksid tingimata presidendi nimega. Karis on otsustanud olukorda muuta ning valinud endale eeskujuks president Ilvese.Ilvese kuulsa mõtte kajaIlvesele võib ette heita paljutki, aga vaevalt seda, et ta oli igav. Ilvesel endal oli küll paar viimast presidendiaastat surmigav, ent laia publikut lõbustas lõputult tema kirev eraelu. Ilvesel on ka algatus, mille juures seisab tema nimi juba aegadest, mil ta oli vaevalt uneski näinud, et temast võiks saada Eesti president. See on Tiigrihüpe. Kui räägitakse suure muutuse vajadusest, tuuakse seda sageli eeskujuks ja võrdluseks.Kui võrrelda Alar Karise tänast kõnet Ilvese 2014. aasta kõnega, siis on sarnasusi märgata üksjagu, ehkki stiilipunktid lähevad Ilvesele. Keskne neis kahes kõnes on tingimata tarvilik arenguhüpe. Selle vajadusega seoses tõdes Ilves: „Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii“ (tsiteeritud eri viisidel, kõne ametlikus üleskirjutuses president.ee arhiivis seisab kuulus tsitaat kujul: „Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.“ See läks lendu. President Karis ütleb: „Eesti peab üles leidma uued käigud.“ Ja teisal: „Peame riigina üles leidma uued käigud.“ Aeg näitab, kas see läheb lendu. Julgen selles kahelda.Sest kõne iseenesest on nullstiilne, kiretu, kohati nn lihtsa inimesega jutu peale saada sooviv, lihtlauseline, see-eest aga konkreetne, andes ette napid käsulauad punktide kaupa. Punktid on mõistagi äärmiselt üldsõnalised ning sõltuvad suuresti tõlgendajate heatahtlikkusest, kuidas neid interpreteeritakse.Tiigrihüppe eeskujuKõik on õige, midagi ei ole valesti, kuid Karise sõnades puudub inspireeriv jõud, teednäitav energia. Sõnadel ei ole jõudu taga. Karisel puudub vaimne võim, mis on õigupoolest Eesti presidendi ainus tegelik võim. Tänavustest aastapäevakõnedest inspireerivaim on kahtlemata kaitseväe juhataja Andrus Merilo oma, isegi peaminister Kristen Michal suutis olla veenvam, ühtlasi sisulisem kui Karis.Põhiteemas – julgeolekus – on Karis valinud rahuliku loomuga vanaisa rolli, kes patsutab muretsejatele õlale, soovitab üheksa korda mõõta, enne kui lõigata, kinnitab, et midagi hullu ei ole lahti. Eks elatud ju ennegi. Iseenesest ei saa seda ette heita – kahtlemata võib ja võib-olla peabki president ärevatel aegadel olema see, kes valib rahustaja, tuliste tuuride mahatõmbaja osa. Ent on ka paratamatu, et käesoleval ajal kuulatakse tähelepanelikumalt neid, kes kõnelevad julgeolekuteemadest otsekoheselt, samas asjatundlikult.Karis tutvustab kõnes oma algatust anda kõigile Eesti kooliõpilastele vaba juurdepääs uutele, kõige parematele tehisaru mudelitele. Alustatakse gümnaasiumist ning juba sel sügisel jõuab digitaalne õpivara ja keelemudelid paarikümne tuhande õpilaseni Eestis, lubab Karis. AI on kahtlemata uus suur teema ja kui president Karisel õnnestub end selles suuremaks rääkida, on kahtlemata tore.Kas see algatus osutub ajaloos võrreldavaks Ilvese algatatud Tiigrihüppega ning kas Eesti juhtrollist ses vallas üldse asja saab, seda näitab aeg.