KOLUMN | Margit Adorf: just need kõige lollimad mõtted teoks tehaksegi. Ahikütte keelustamine on tagasi

Ahjukütte keelamise idee on juba varemgi läbi käinud. Näiteks tuli selle ideega välja Kliima ja Puhta Õhu Koalitsioon (CCAC) 2013. aastal ning Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Potočnik toetas seda mõtet. Jutt käis otsesõnu ahikütte keelustamisest. Artikli juures oli info, et ahikütte keelustamine tähendaks Eestis 400 000 ahju seismajätmist, ja arvatavasti ei ole see arv praegugi väga erinev. Arvestades seda, et sama ahju kasutavas leibkonnas on rohkem kui üks inimene, mõjutaks puukütte keelamine enam kui poolt meie inimestest. Muide, 2013. on ka see aasta, mil WHO (Maailma terviseorganisatsioon) määratles puidu põletamisel tekkinud peenosakesed vähki tekitavateks.Järgmine kord kerkis seesama idee teravamalt esile 2022. aastal, mil tehti teatavaks, et osa inimestest saab teha avalduse ahjutoetusele. Toona rõhutati pigem vanade ahjude renoveerimise olulisust ja lohutati, et ega keegi keelama ei hakka. Läbi lillede anti siiski mõista, et alternatiivid ahiküttele on paremad kui puidu ahju ajamine. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357169