KOLUMN | Edward Lucas: lääs ei ole kaablirünnakutes ühtne. Ühed tahavad jõuliselt reageerida, teised venitada ja mitte midagi ette võtta

Mõned riigid näevad õigesti, et agressioon kaablirünnakute näol kujutab endast eksistentsiaalset ohtu nende suveräänsusele ja vabadusele. Nad soovivad reageerida kiiresti ja jõuliselt. Teised aga tõmbuvad raskete otsuste ees tagasi. Nad eelistavad venitada, nõuda rohkem uurimisi, pidada rohkem konsultatsioone, tellida uuringuid tulevaste võimaluste kohta – ja veenda iseennast ning liitlasi mitte midagi ette võtma. Järjekordne kuu, järjekordne kaabel. Nüüd on saanud tõsiselt kahjustada andmesideühendus Läti ja Rootsi vahel. Üheks võimalikuks süüdlaseks peetakse Malta lipu all sõitvat kaubalaeva Vezhen, mis saadeti Rootsi vetesse. Rootsi prokurörid on algatanud uurimise kahtlusega „raskekujulisest sabotaažist“. Kahtlusi suurendab foto kahjustatud ankrust. Küsimusi on palju: uurimise all on veel kaks laeva. Kuid see juhtum järgneb mitmele episoodile, kus Venemaa näitas, et suudab NATO riikide veealust infrastruktuuri karistamatult saboteerida. Newnew Polar Bear pääses 2023. aastal minema gaasitoru kahjustamisega. Saksamaa ei suutnud toime tulla Yi Peng 3-ga, mille ankru lohistamine kahjustas 2024. aasta oktoobris elektri- ja andmesidekaableid. Murrang toimus siis, kui Soome kasutas eriüksusi, et haarata kontroll Eagle S üle pärast laeva jõulupäeval toime pandud kaablilõikamise episoodi. Seejärel kiirustasid NATO liitlased Balti regioonis looma uut projekti nimega Baltic Sentry, mis ühendab õhu-, mere-, rannavalve- ja elektroonilisi ressursse Läänemere jälgimiseks ning – nagu nad väitsid – edasiste pahategude ärahoidmiseks. Lääs on aastakümneid reageerimata jätnudViimane rünnak viitab sellele, et Venemaa vastus polnud taganeda, vaid minna uuele katsele, mis on meeldetuletus, et usaldusväärsuse taastamine võtab aega ja kätkeb riske. On parem seda üldse mitte kaotada. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120352800