Ukraina kriis on proovikivi kogu rahvusvahelisele korrale – see on lääne jaoks hetk, mil tuleb otsustada, kuidas leida lahendused ajaloo väljakutsetele. Hiljutine Müncheni julgeolekukonverents peegeldas geopoliitilisi pingeid ja USA administratsiooni muutuvat hoiakut Venemaa ja Ukraina suhtes. Konverentsil esinenud liidrite kõned paljastasid lahknevaid arvamusi: ühelt poolt pragmaatilised hõiked rahu suunas, teisalt karmi hoiatusena kostuvad sõnad, mis manitsevad liitlasriike järeleandmisi mitte tegema. Ukraina ja Venemaa vaheline konflikt jätkub, ning selle võimalikke lahendusi kujundavad USA presidendi otsused ning Euroopa liitlaste strateegilised valikud. Konverentsil esinesid USA asepresident JD Vance, riigisekretär Marco Rubio ja kaitseminister Pete Hegseth. Vance kritiseeris teravalt Euroopa poliitikat, rõhutades sisemisi ohte, nagu massimigratsioon ja sõnavabaduse piirangud. Rubio toon oli diplomaatilisem, kinnitades USA pühendumust transatlantilisele koostööle ja julgustades Euroopat suurendama oma kaitsevõimekust. Hegseth pakkus karmi reaalsuskontrolli, nimetades Ukraina püüdlust taastada 2014. aasta eelsed piirid ebarealistlikuks ning soovitades Euroopa riikidel võtta suurem vastutus Ukraina abistamisel. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120358022