Jüri Toomepuu: Eesti, Läti, Leedu võiksid ühineda julgeolekutsooniks, millel on ühine relvastuse soetamise plaan ja relvajõud

Ühine leping Balti riikide vahel võiks panna Putini uskuma, et piirkonna taasanastamine pole otstarbekas. Viimastel nädalatel on Euroopa jälginud hämmelduse ja murega, kuidas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on ühepoolselt võtnud kontrolli Ukraina sõja lõpetamise üle. Trump on väitnud, et Putini käes on kõik trumbid ning öelnud, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on diktaator, kes peaks korraldama valimised, hoolimata riigis valitsevast sõjaolukorrast. See hoiak on äratanud segadust ja pahameelt mitte ainult Ukrainas, vaid kogu Euroopas.Euroopa on näinud vaeva Ameerika toetuse hoidmise nimel. Suurbritannia peaminister on suundumas Washingtoni, et ühelt poolt tugevdada suhteid Ameerika Ühendriikidega ning teisalt tagada toetus Ukrainale. Trumpi administratsiooni jäik hoiak Ukraina suhtes on tõstatanud küsimusi rahvusvahelise julgeoleku ja diplomaatia püsivuse kohta. Kui varem olid Suurbritannia ja USA liitlasriigid, kelle seisukohad rahvusvahelistes küsimustes olid peaaegu alati ühtivad, siis tänapäeval on olukord kardinaalselt muutunud. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120359882