See oli üks kõige kummalisemaid valitsusvahetusi, mida seni nähtud. Nagu halvas abielus ei sobinud ühel hetkel äkki enam ükski pisiasi ja seega partner minema kõndiski. Tegemist oli puhtalt Reformierakonna valikuga. Ettekäände sisu pole oluline. Päris põhjustega on keerulisem. Igatahes otsustas möödunud valimised väga võimsalt võitnud erakond, et tahab valitseda sisuliselt üksinda (Eesti 200 toonane esimees Lauri Hussar on isegi Delfile kinnitanud, et „kui Eesti 200 saab riigikokku, siis pole Reformerakonnal takistusi üht või teist ellu viia“).Ühest küljest on see aus. Reformierakond ning Eesti 200 said tõesti nii palju mandaate, et kehtestada oma maailmavaatele vastav poliitika. Nüüd pole enam kellegi selja taha pugeda jutuga, et „tahtsime küll, aga näe, koalitsioonipartner oli vastu“. Siis aga tuleb kohe unustada näiteks poliittehnoloogiline jutt, justkui oleksid maksutõusud kuidagi tingitud sotside soovist rohkem kulutada. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120362483