Kuna üle poole NATO sisemajanduse kogutoodangust tuleb USA-st, on allianss seetõttu peamiselt Ameerika Ühendriikide juhitud organisatsioon. Seda arusaama ja reaalsust tuleb muuta, eriti arvestades, et NATO loodigi selleks, et pakkuda kollektiivset kaitset tollase Nõukogude Liidu vastu. Järjekordne Müncheni julgeolekukonverents on selja taga. Targad sõnad on räägitud, käed surutud ja pildid tulevaste põlvede jaoks tehtud. Muudest olulistest läbimurretest rääkida ei saa, neid lihtsalt ei ole. Viimase mõne päeva jooksul on selgeks saanud Euroopa saamatus rahvusvahelisel areenil, seda eriti konfliktide maandamise protsessides ning enda regioonina maksma panemises. Euroopa riigid ühtse rindena ei ole enam tõsiseltvõetav. Sellest omadusest on läbi närinud ka USA ja muidugi Venemaa, kes on otsustanud kohtumisele Ukraina küsimuse üle Euroopat mitte kaasata. Praegu tüürib olukord sellesse suunda, et Münchenis tehtud pildid tulevaste põlvede jaoks on kunagi ajalooõpikutes pealkirjastatud kui „Hetk enne katastroofi“. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357349