JUHTKIRI | Arstid pole süüdi, et rahusteid peab kamaluga jagama

Ega see, kui „rohu pealt“ maha võetakse, pruugi patsiendile midagi meeldivat olla. Alternatiivid paraku võivad olla hullemad. Delfi kirjutab täna, kuidas arstid eiravad otseseid nõudeid piirata rahustite ja uinutite kättesaadavust. Nagu peaaegu kõigil ravimitel on neil kindel otstarve ja nad pole mõeldud igapäevase enesetunde leevendamiseks, vaid selgelt meditsiiniliste probleemide lahendamiseks.Ennekõike on probleem selles, et nad tekitavad sõltuvust. Ehk siis teisisõnu võib arst, keda patsient peaks justkui usaldama, tema seisundit hoopis halvendada. Pole mingit põhjust, miks peaks näiteks ärevus- ja unehäirete ravimeid bensodiasepiine võtma sisse nii igaks juhuks.Ometi teevad seda Eestis ka kümned tuhanded eakamad inimesed, kellele niisugune ravim peaks olema sotsiaalministeeriumi enda määruse järgi üldse välistatud. Eks reeglid võivad ju ametlikult kehtidagi, ent ehkki meil on muidu igati eesrindlik digiretseptisüsteem, ei takista see kuidagi kirjutamast isegi eri arstidel ja korraga samu retsepte välja aastaid ja aastaid. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120359762