Irja Rae: Eesti mehed ei võta võrdse palga teemat tõsiselt. Nad ei saa aru, et palka lihtsalt juurde küsida tihti ei tööta

Tihti arvatakse, et „mina küll ei tunne naisi, kel oleks karjääriga mingi probleem“ või „kui kõrgemat palka saada tahad, esita lihstalt juhile oma soov selgelt ja kindlalt“. Kõlab hästi, aga paraku ei ole asi nii lihtne. Kui Eesti mees sai oma teenitud palga juba eelmise aasta 31. detsembriks kätte, siis naisel kulus sama raha teenimiseks tänavu 33 tööpäeva rohkem – 17. veebruarini 2025. Võrdse palga päev on Eestis võrreldes varasemate aastatega küll tasahaaval ettepoole nihkunud, mis on põhjus rõõmustamiseks, kuid sooviksime ju, et ebavõrdsus kaoks kiiremini. Et seda saavutama, peame kõik nii inimeste, tööandjate kui ühiskonna liikmetena probleemi teadvustama ja üht-teist ette võtma.Eestis oli sooline palgalõhe 2023. aastal seni madalaimal taemel – 13,1%. Jah, kõvasti vähem kui kümme aastat tagasi, kuid siiski kõige suurem Euroopa Liidus. Vahe on justkui sulamas, ent pigem tilgub kui voolab. Samal ajal mõjutab see Eesti naiste elu mitte ainult täna ja praegu, vaid ka tulevikus – madalam palk tähendab madalamaid toetusi, vähem majanduslikku iseseisvust ja otsustusvabadust, tulevikus madalamat pensioni. Kui täna leppida väiksema töötasuga, tähendab see homme väiksemat pensioni ja argiselt vähem manööverdamisruumi. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357491