Kliimaneutraalsuse saavutamisel on võtmeroll igal liikmesriigil ja sestap on täiesti arusaadav, miks meil tundub olevat tohutu segadus kõnealuse 2040. aasta eesmärgi saavutamisel – meil puudub nii selleks kui 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks seadusandlikul tasandil siseriiklik trajektoor ja plaan. 2040. aasta kliimaeesmärgi täitmiseks on eeltingimuste loomine Eesti jaoks hädavajalik. Täna riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis toimunud 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise arutelu oli oluline samm Eesti ja EL-i kliimapoliitika õigele rajale suunamisel. Toetasime valitsuse seisukohti ning kolme komisjoni koostöös sündinud kompromiss kaitseb eesseisvatel läbirääkimistel Eesti huve. Võrdne ligipääs rahastusele, väikeriikide eripäradega arvestamine ning liikmesriikide paindlikkuse säilitamine on põhimõtted, millest tuleks juhinduda. Vaid nii saame tagada, et Eesti suudab võetud kohustusi ka õigeaegselt ilma kahjudeta täita. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120344294