Frederik Looft: Saksamaa maksab praegu „uneskõndimise“ aastate eest kõrget hinda, aga sakslased pole harjunud midagi ohverdama

Rahvusvahelise poliitika viimaseid suundumusi arvestades tundub maailm Euroopa suurima majanduse jaoks liiga kiiresti pöörlevat – „saksa äng“ on tagasi. „Ärgem heitkem meelt, vaid tegutsegem“ – eelmise aasta Lennart Meri konverentsi loosung rõhutas peamist erinevust Eesti ja Saksamaa vahel, eriti kui vaadata poliitilist olukorda enne 23. veebruaril toimuvaid valimisi Saksamaal. Saksamaa poliitiline lähenemine on viimastel aastakümnetel sageli keskendunud status quo säilitamisele. Eriti viimase 16 aasta jooksul, kui Angela Merkel oli kantsler, õpetati sakslastele, et piisav poliitiline osalus tähendab iga nelja aasta tagant Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) poolt hääletamist – kõik muu jääb „rahva ema“ hoolde. Need „uneskõndimise“ aastad on viinud riigi harjumuseni sõltuda odavast Vene gaasist ning keskkonnakahjulikele meetoditele tugineva majandusmudelini. Maailmapoliitika ja julgeolekuküsimused on tavakodanikest eemal hoitud teemad. Kuid nüüd, peale seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, on enamik Saksamaa elanikke ootamatult oma tardumusest ärganud ja püüdmas leida kohta maailmas, mis on (ainult) nende jaoks uus. Saksamaa maksab praegu oma „uneskõndimise“ aastate eest kõrget hinda – aeglaselt lagunev taristu, probleemsed üürihinnad ja abitustunne välisjulgeoleku küsimustes. Kõik need probleemid on lahendatavad, kuid riiki on haaranud üldine ja vältimatu allakäigutunne. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120358346