FAKTIKONTROLL | Venemaa võrk ei olnud Balti riikidele turvalisem kui Mandri-Euroopa ühendus

Eesti, Läti ja Leedu ühendasid end eelmisel nädalavahetusel lahti Venemaa elektrivõrgust. Samal ajal levisid sotsiaalmeedias eksitavad väited Eesti energiajulgeoleku kohta. Väidetavalt puudus Venemaal igasugune võimalus Balti riike energeetiliselt šantažeerida ja Venemaa elektrivõrk olevat Eestile turvalisem kui Euroopa oma. Eesti, Leedu ja Läti lahutasid ennast 8. veebruaril Venemaaga ühisest elektrivõrgust, misjärel jäid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima autonoomselt. 9. veebruaril ühendasid Balti riigid ennast Poola kaudu Mandri-Euroopa võrguga.„Erutatult loen, millise julgeoleku buusti Eestimaa saab, kui oleme ennast „terroristliku“ Venemaa verisest elektrivõrgust lahti ühendanud. (…) nüüd tasakaalustab Eesti elektritarbimist ainult ÜKS Euroopaga ühenduses olev ÕHULIIN, mis on tuulte ja tormide räsida ja mida on imelihtne mingi drooni või kotkaste kakaga rivist välja viia, siis on ilmselge, et ainult täielik nõdrameelne vōib uskuda teooriat, nagu oleksime nüüd paremini „kaitstud“,“ kirjutas Ülle Pukk 7. veebruaril Facebookis. „Keegi vist selle peale pole mõelnud, et ennem, kui kuulusime BRELL süsteemi, puudus Venemaal igasugune huvi ja ka võimalus Eestit energeetiliselt santazeerida, sest kõik BRELL riigid sõltusid üksteisest. Nüüd ei takista Venemaad miski kogu Baltikum põlvili suruda, sest see õhus laperdav juhe on lihtsalt liiga suur ahvatlus, mida mitte kasutada russofoobsete idiootide taltsutamiseks Baltikumis, kui selleks peaks tekkima soov vōi vajadus. Ehk tasuks otsa vaadata tõele, et Eesti valitsus on tegelikuses teinud Eesti energiajulgeoleku ülihaavatavaks ja ebastabiilseks, mille tagajärgi ei osata näha, vōi ei taheta tunnistada,“ lisas Pukk. 9. veebruaril kirjutas riigikogu liige Varro Vooglaid Facebookis: „Öeldes „Venemaa ei saa enam kunagi kasutada energiat meie vastu relvana“, tekib muidugi küsimus, millal on siis Venemaa seda teinud? Minu teada mitte kunagi. Veelgi enam, kas reaalsus ei ole hoopis vastupidine, selles mõttes, et Venemaal ei ole oma elektrivõrgu sünkroniseerimiseks olnud Baltikumi tarvis, küll aga on Baltikumil olnud desünkroniseerimiseni tarvis Venemaa abi. Mida on (vist isegi tasu saamata) pakutud, juhet seinast välja tõmbamata ja ka sellega ähvardamata.“Facebooki andmetel on postitusi jagatud kokku vähemalt 249 korda.Faktid Eesti, Läti ja Leedu lahutasid end 8. veebruaril Venemaa elektrivõrgust, et tagada energiajulgeolek ja vähendada sõltuvust Venemaast. Balti riikide elektrisüsteem on nüüd ühendatud Mandri-Euroopa võrguga läbi LitPol Linki, mis tagab suurema turvalisuse.Venemaa on korduvalt kasutanud energiat, sh elektrit oma geopoliitilistel eesmärkidel, et mõjutada teisi riike.Sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga oli Balti riikide jaoks hädavajalik julgeolekukaalutlustel, kuna Venemaa sai enne seda kasutada energiat survestamise tööriistana.LitPol Linki ühendust hooldatakse kõrgeimate turvastandardite järgi, et kaitsta ühendust küberrünnakute ja füüsiliste sabotaažiaktide eest. Balti riikidel tekkis sünkroniseerimise käigus ka võimekus toimida autonoomselt.Balti riikide elektrisüsteem sünkroniseeriti pühapäeval edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga, kui lülitati Leedu ja Poola vaheline elektriühendus LitPol Link tööle vahelduvvoolul.„Nõukogudeaegsetel ühendustel Venemaa ja Valgevenega oli kaks eesmärki – tagada elektrisüsteemi tugi Venemaa poolt ja kaubelda elektriga. Kauplemine lõpetati juba mõnda aega tagasi ja toe pakkumiseks oleks piisanud märksa vähematest ühendustest. Sünkroniseerimisega teise sagedusalasse suunasime selle toe pakkumise vajaduse Poola poole ja vabanesime ühtlasi ebausaldusväärsest partnerist,“ kommenteeris Eestis sünkroniseerimise eest vastutava Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer.Klemmeri sõnul on LitPol Link Euroopa Liidu ja Balti riikide energiajulgeoleku seisukohalt üks olulisemaid ühendusi, mis on ehitatud ja mida hooldatakse vastavalt kõrgeimatele turvastandarditele. „Täielikku riski ei saa kunagi välistada, kuid nende maandamiseks kasutatakse ühendusel näiteks pidevaid julgeolekuteenistuse patrulle, videovalvet, füüsilisi tõkkeid trafode kaitseks ja muid meetmeid. Sealhulgas viivad Poola ja Leedu süsteemioperaatorid PSE ja Litgrid läbi ühiseid õhuoperatsioone ühenduse liinikoridorides. Ekstreemsete ilmastikuolude osas on tehases testitud erinevaid temperatuurirežiime vastavalt meie kliimale ning kõik seadmed on piisavalt vastupidavad, et tagada töökindlus ka ekstreemsetes tingimustes,“ selgitas Klemmer.Oluline on, et sünkroniseerimise projekti käigus tekitati Baltimaade saartalitlusvõimekus ehk kolme riigi elektrisüsteemid saavad nüüd toimida autonoomselt, kui peaks tekkima vajadus. Enne desünkroniseerimise projekti algust sellist võimekust ei olnud.„Varasemalt oligi meil suur sõltuvus naabri armust, aga nüüd saame ise väga hästi hakkama, mida ka edukalt nädalavahetusel saartalitluskatsega tõestasime. Poolaga ühenduse mõte on pigem selles, et suure süsteemiga enamuse ajast ühendatuna viibides hoiame kulusid kokku, aga vajadusel saame väga hästi ka ilma ühenduseta hakkama,“ lisas Klemmer.Venemaa kontrollitud võrgus olemine oli julgeolekuohtRahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhitud analüüsimeeskonnal valmis 2018. aastal uuring, milles analüüsiti Balti riikide lahtiühendamist Venemaa energiasüsteemist ning liitumist Kesk-Euroopa või Põhjamaade sagedusalaga. Uuringu üks põhijäreldus oli, et sünkroonala vahetus on Balti riikide jaoks „geopoliitilistel põhjustel hädavajalik“.Uurimistööd juhtis RKK ja selles osalesid GLOBSEC Policy Istitute, NATO energiajulgeoleku kompetentsikeskus ja TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus. Uuringu läbiviimist toetas Elering.Raporti järgi on sageli alahinnatud või eiratud ohtu, et Venemaa mõjutustegevuse arsenalis on ka elektrisektor ja selle füüsiline infrastruktuur, mis on haavatav ja võib saada osaks hübriidsõja ning survestamise taktikast. 2018. aastal kirjutasid autorid, et see ei tähenda tingimata, et Venemaa kindlasti otsustaks kasutada Balti riikide elektrisüsteemide lahtiühendamise teemat oma poliitilises tegevuses. Siiski, arvestades Venemaa üldist käitumisviisi piirkonnas ja konkreetseid ettevalmistusi Balti riikide desünkroniseerimiseks, ei tohiks tulla üllatusena, kui Moskva kasutab desünkroniseerimist ära oma strateegias Balti riikide ja seeläbi ka Euroopa suunal. Raport järeldas toona, et kuigi Moskva strateegias paistab desünkroniseerimisega seotud võimaluste osas olevat teatud poliitiline passiivsus, võib Kreml muuta Balti riikide desünkroniseerimise teema üleöö tähtsaks poliitiliseks küsimuseks. Seda võiks teha kas desünkroniseerimise takistamiseks või lihtsalt protsessi kallimaks muutmiseks. RKK märkis juba 2017. aasta mais avaldatud analüüsis, et Venemaa teeb vajalikke ettevalmistusi, et saaks desünkroniseerida end Balti riikidest planeeritust varem. „See seab ohtu kolme riigi energiajulgeoleku ja muudab nad geopoliitilisele survestamisele vastuvõtlikumaks,“ seisab raporti tutvustuses. 2018. aasta RKK raportis on eraldi peatükk (autorid Tomas Jermalavičius, Yuri Tsarik ja Julia Vainio), mis analüüsib Venemaa strateegiat ja tegutsemismustreid Balti riikide ja nende energiasektori suunal.Selles seisab, et üks valdkond, mille kaudu püüab Moskva Balti riike survestada, on energiajulgeolek. „Kui Kremlile omast tegutsemisloogikat ei mõisteta ega arvestata, suureneb oht ootamatute ja ebameeldivate üllatuste tekkeks ning haavatavuste eiramiseks, mida Venemaa võib salaja testida. Venemaa on energiasektorit strateegilise survestamise tööriistana kasutanud pikka aega. Seda survestamist võib defineerida kui „avaldatud ja sihipärast ähvarduste kasutamist, et mõjutada teise osapoole strateegilisi valikuid“. Eelkõige on nafta- ja gaasitarned olnud võimsad vahendid, millega tõsta vastaste kulusid, nõuda järeleandmisi või karistada neid, kes ei allu Venemaa nõudmistele ja huvidele,“ seisab raportis.Raportis tuuakse näiteks juba 2006. aasta Venemaa otsus sulgeda „remonttööde“ ettekäändel Leetu suunduv naftaeksporditoru pärast seda, kui Leedu keeldus müümast oma naftatöötlemistehast Kremli-meelsele naftafirmale. Elektrisüsteemide ja -taristu rünnakud tihenesid pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas 2014. aastal, kaugelt enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. NATO energiajulgeoleku tippkeskuse (ENSEC COE) raport kirjeldab ja analüüsib, kuidas Venemaa kasutas juba 2014–2017. aastatel Ukraina energiasektori vastu erinevaid hübriidsõja vahendeid, nimelt kriitilise energia infrastruktuuri vastu suunatud erinevat tüüpi rünnakuid. Raporti kohaselt on Venemaa mitmel korral sihikule võtnud elektrijaamu, alajaamu ja elektriliine. Peamiselt kahjustati konflikti esimesel aastal 35–110 kV elektriliine. Samuti on teada juhtumeid, kus Venemaa toetatud võitlejad ründasid elektritaristu parandustöid teinud meeskondi, takistades seeläbi infrastruktuuri taastamist.Lisaks füüsilistele rünnakutele on Venemaa kasutanud ka küberrünnakuid. Näiteks 2015. aasta detsembris põhjustas Ukraina elektrijaotussüsteemi vastu suunatud „BlackEnergy3“ pahavara ulatusliku elektrikatkestuse, mis jättis elektrita üle 200 000 tarbija, kirjutas RKK. „Venemaa valmisolek rünnata elektritaristut (otse või kaastööliste kaudu) viitab sellele, et Moskva peab seda elutähtsat infrastruktuuri õigustatud sihtmärgiks, mida saab kasutada vastaste destabiliseerimiseks ja survestamiseks. Madala riskiga, odavad ja väikese intensiivsusega rünnakud kriitilisele energiataristule – näiteks alajaamade või elektriliinide hävitamine või halvavad küberrünnakud elektrivõrgu vastu – võimaldaksid testida Balti riikide ning nende liitlaste ja partnerite vastupanuvõimet, hoides konflikti samal ajal „halli tsooni“ ebamäärasuses. (…)On märke, et Balti riikide elektrivõrgud võivad saada Venemaa strateegias atraktiivseks sihtmärgiks. Eesmärk oleks tõsta BRELL-xitiga (desünkroniseerimisega – toim) seotud poliitilisi ja majanduslikke kulusid, vähendada selle kasu Balti riikidele ning nende liitlastele ja partneritele, või kasutada seda piirkonna stabiilsuse, ühtsuse ja solidaarsuse õõnestamiseks. Venemaa on järjepidevalt vastustanud Balti riikide soovi lahkuda UPS/IPS sünkroonalast, tuues põhjuseks projekti majandusliku ebaotstarbekuse ja mure Kaliningradi elektrivarustuse stabiilsuse pärast. Samas, juba 2015. aastaks oli Venemaa valitsus vähemalt tegudes aktsepteerinud BRELL-xiti toimumist ja alustanud samme, et vähendada enda haavatavust.Äärmuslikum stsenaarium võib hõlmata mh järgmisi tegevusi:küberrünnakud ja sabotaaž (mitte ainult kriitilisele energiataristule);füüsilised sabotaažiaktid taristule nii maismaal kui merel;protestide õhutamine Balti riikide (ja võimalusel ka Poola) vähemusrahvuste seas;radikaalsete rühmituste vägivaldse tegevuse rahastamine ja korraldamine;mõjukate mõjutusagentide aktiveerimine sisepoliitikas, et segadust tekitada ja kriisiaegset otsustusprotsessi halvata;elektri- ja gaasitarnete katkestused Balti riikidesse;desinformatsioonikampaaniate ulatuse ja intensiivsuse suurendamine;suurte sõjaliste õppuste korraldamine Balti riikide ümbruses, sealhulgas haavatavates piirkondades nagu Suwałki koridor Leedu ja Poola vahel või Soome laht Soome ja Eesti vahel.“RKK raportis järeldatakse: „Riskid on liiga suured ja elektrisektor liiga oluline Balti riikide rahvuslikule julgeolekule, et loota või eeldada, et Moskva käitub heatahtlikult ning et elektrivõrgud jäävad kuidagi geopoliitilisest survestamisest ja hübriidsõja mängudest puutumata – olgu need siis väiksemad või suuremad.“Ka Eleringi esindaja Klemmeri sõnul oli Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga algusest peale julgeolekuprojekt, mis tulenes võimalikust Venemaa ohust. „Oluline positiivne muutus peale Venemaa süsteemist lahtiühendamist on asjaolu, et Venemaast lähtuv risk süsteemi tõrgeteta toimimisele kadus,“ ütles Klemmer. „Just asjaolu, et Venemaa elektrisüsteem ei vajanud Balti riike oma sageduse tagamiseks, oli üks energiajulgeolekuohtudest. Palju turvalisem on olla ühises sagedusalas riikidega, kellega jagame samu väärtusi ja kellelt ei pea kartma ootamatusi.“Otsus: eksitav. Balti riikide lahkumine Venemaa elektrivõrgust suurendab energiajulgeolekut, sest nüüd saavad riigid toimida vajadusel autonoomselt ja koostöös usaldusväärsete Euroopa partneritega. Venemaa on aastaid rünnanud teisi riike energia, sh elektri kaudu. Poola ja Leedu vaheline ühendus tagab turvalise ühenduse Mandri-Euroopa võrguga, mille hooldus vastab kõrgeimatele turvastandarditele.