FAKTIKONTROLL | Kas poisse vaktsineeritakse HPV vastu selleks, et muuta noorsugu viljatuks? Loomulikult mitte

Kui Terviseamet tänas Facebooki vahendusel poisse ja nende vanemaid, kes on juba saanud vaktsiinikaitse HPV viiruse (inimese papilloomiviirus) vastu, siis kogus see postitus sadu kommentaare ja mitmeid jätkupostitusi erinevatelt kasutajatelt. Paljud neist levitasid valeinfot.„Väga jube postitus! Aitäh et lubate ennast haigeks süstida! Tuletan teile meelde Kallid lapsevanemad! Arst ei vastuta, terviseamet ei vastuta kui su lapseke saab sellest sodist kahjustuse! Mina ei tea kuidas teiega on aga minu lapsed pole katsejänesed!!!,“ kirjutab üks mitmekümnetest kommenteerijatest Terviseameti lõimes. Ehkki Terviseamet jätkas sealses lõimes selgitamist ja täpsustamist – et poiste vaktsineerimine HPV vastu aitab ära hoida ohtliku viiruse laiemat levikut, jagati selles lõimes hulgaliselt valeinfot. Mihkel Johannes Paimla, kes on peatoimetaja portaalis Eesti eest!, mis on pidevalt faktikontrollis põrunud, kirjutas päev pärast Terviseameti tehtud postitust Facebookis „viljatuks süstimisest“. Paimla väidab, et poiste HPV vastu vaktsineerimise eesmärk on „muuta noorsugu viljatuks ja saada geenmutatsioonist osa“.Facebookis oli veel mitmeid teisigi faktikontrolli tihedaid külalisi, kes oma teadmiseid HPV vaktsiinist jälgijatele jagasid. Näiteks oli üks postitaja Karl Olaf Rääk kindel, et noorte inimeste mürgitajad saavad juba lähitulevikus karmi, kuid õiglase karistuse. „Ei näe vajadust veel kord hakata viitama tõestele teadusartiklitele, mis näitavad nonde HPV vaktsiinide olematut kasutegurit (eriti poiste jaoks) ja ohtlikke kõrvalmõjusid,“ kirjutas Rääk.Ka Kaari Saarma, kes koroonapandeemia ajal vaktsiiniskepsisega silma paistis ning propageeris parasiidiravimi ivermektiini kasutamist, ehkki sel mõju Covid-19 ennetamisel või ravis pole tuvastatud, kirjutas HPV vaktsiini teemal. Saarma jagas peremeditsiinitaustaga eriarsti Sergey Saadi 2023. aastal kirjutatud postitust, kus Saadi arvas, et peremeditsiin ei pööra piisavalt tähelepanu tervislikele eluviisidele. See oleks tema arvates parem ennetav samm, kui seda on vaktsiinid. Saadi ja Saarma postitused võrdlevad võrdlematut – kuigi tervislikud eluviisid sobivad kõikide haiguste ennetamises, võivad ka muidu terved inimesed ohtlike haigustega nakatuda, sellepärast on vaktsineerimine väga oluline osa ennetavast meditsiinist.Faktid HPV põhjustab lisaks emakakaelavähile ka teisi vähivorme, mis mõjutavad mehi, näiteks päraku-, peenise-, suuõõne- ja kõrivähkHPV vaktsiini kaitseefektiivsus ületab 90%Poiste vaktsineerimine HPV vastu aitab ohjeldada haiguse levikut, kaitstes nii noori naisi kui mehiTervislik eluviis toetab inimese üldist tervist, kuid see ei asenda vaktsineerimist kui tõhusat ennetusmeedet viirusinfektsioonide vastuTeaduslikud uuringud ei ole leidnud olulist seost vaktsiini ja autoimmuunhaiguste vahelViljatuks süstimist ei oleViimastel aastatel on tõusnud mehi mõjutavate HPV põhjustatud vähivormide esinemine, näiteks päraku-, peenise-, suuõõne- ja kõrivähk. „Suuõõne ja kõrivähk on sagedasem meestel ning tihti seotud HPV tüvedega, mille vastu pakub kaitset vaktsiin,“ selgitab Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova.Senistele teadusuuringutele tuginedes võib väita, et HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta negatiivselt tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Samuti ei mõjuta see negatiivselt poiste ja meeste viljakust. Vastupidi – näiteks abielus olnud naised, kes on HPV vastu vaktsineeritud, teatasid viljatusest väiksema tõenäosusega kui need, kes ei olnud vaktsineeritudPelgalt tüdrukute vaktsineerimine ei paku piisavat kaitset, sest kui on vaktsineeritud vaid tüdrukud, jätkub viiruse levik vaktsineerimata meeste kaudu, selgitas Filippova, miks poiste vaktsineerimine on oluline.Seega on Mihkel Johannes Paimla väide, nagu poisse vaktsineeritaks HPV vastu, et „muuta noorsugu viljatuks ja saada geenmutatsioonist osa“, vale. Kõrvalmõjud ikka ja jälleInimesi on aastakümneid hirmutatud vaktsiinide kõrvaltoimetega, nii et üks kõik, mis vaktsiinist jutt – ka sellistest, mida on kasutatud 100 aastat, jõuab skeptikute jutt alati „teoreetiliste“ kõrvatoimeteni. Kus juures Terviseamet toob oma vaktsineerimise teadlikkuse tõstmisele suunatud kodulehel samuti alati välja potentsiaalsed kõrvalmõjud, mis ühe või teise vaktsiiniga võivad esineda. Seega jutt nagu Terviseamet kõrvaltoimeid ignoreeriks ei vasta tõele. Mis puudutab HPV vaktsiini ja selle potentsiaalseid kõrvaltoimeid siis laiaulatuslikud uuringud kinnitavad, et HPV vaktsiin on ohutu. „Vaktsiini pikaajaline ohutus on pidevalt jälgimise all ning ka täna kogutakse infot kõrvaltoimete ja nähtude kohta. Seni ei ole üheski teadusuuringus ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust valeinfot sisaldavatele väidetele, mida vaktsiini kohta levitatakse,“ selgitab vaktsiinide ohutuse pidevat monitoorimist Filippova. HPV vaktsiine kasutatakse alates 2006. aastast ja rahvusvaheline pikaajaline kogemus näiteks Austraalias ja Ühend Kuningriikides kinnitab, et HPV tüvede levik ja emakakaelavähi esinemine on märgatavalt vähenenud. HPV-vastased vaktsiinid aitavad hinnanguliselt ära hoida üle 90% HPV nakatumistest ja peaaegu kõik HPV põhjustatud vähijuhud. Ennetava meditsiini tähtsusOn tõsi, et tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus on tähtsad faktorid HPV nakkuse ennetamisel. Filippova ütleb, et tervislikud eluviisid on hea ennetus absoluutselt kõikide haiguste puhul, ent siiski on raske eeldada, et kõik inimesed nendest soovitustest kinni peavad ning kahjuks võivad haigusetekitajad ohustada ka terveid inimesi. Seetõttu on oluline tõkestada ohtlike haiguste levikut vaktsiinidega. „Niisiis on kahju, et Sergey Saadi postitus jätab mainimata asjaolu, et vaktsineerimine on ennetava meditsiini oluline komponent,“ tõdeb Filippova.Terviseameti spetsialist aga rõhutab, et vaktsineerimine ei tähenda, et inimene võib loobuda muudest ohutusmeetmetest, nagu sõeluuringud või günekoloogi juures käimine. Mis puudutab seda, kas HPV vaktsiin piisavalt kaitset pakub, siis vaktsiini kaitseefektiivsus on üle 90%. HPV vaktsiini eesmärgiks on kaitsta HPV nakatumise ja teatud vähivormide tekkimise eest. „Loomulikult ei saa HPV vaktsiin lahendada kõiki maailma probleeme, aga samamoodi ei kaitse ka tervislik eluviis haiguste eest sajaprotsendiliselt,“ rõhutab Filippova. Ta selgitas, et HPV vaktsiin kaitseb kõrge riskiga HPV alatüüpide eest, mis põhjustavad 90% emakakaelavähi juhtudest ja kuni 90% genitaaltüügastest. Perearst Marje Oona kommenteeris kriitikat, nagu ei tegeleks peremeditsiin piisavalt tervislike eluviiside edendamisega: „Perearstide ja pereõdede südameasi on toetada inimesi nende tervislikes eluviisides ja muutustes tervislikumate eluviiside suunas, kuid palju sõltub mitte tervishoiutöötajast, vaid keskkonnast, kus inimene on üles kasvanud ja elab.“ Oona rõhutas ka, et tervislik eluviis ei tähenda kindlasti mõne üksiku hetkemoega kaasa minemist, vaid terviklikku ja selle inimese jaoks jätkusuutlikku eluviisi. „Tervislik eluviis ei tähenda kindlasti ka vaktsineerimistest loobumist. Vaktsineerimine kaitseb inimese enda ja tema lähedaste tervist ja on tervisliku eluviisi osa,“ rõhutas Oona. Otsus: vale. HPV vaktsiini eesmärk on kaitsta organismi HPV nakatumise ja teatud vähivormide tekkimise eest. Noormehi vaktsineeritakse HPV vastu, kuna see põhjustab lisaks emakakaelavähile ka teisi vähivorme, mis mõjutavad ka mehi ning pelgalt tüdrukute vaktsineerimine ei paku tervele ühiskonnale piisavalt kaitset, sest viiruse levik jätkuks ka vaktsineerimata meeste kaudu. Lisaks tervislikele eluviisidele on vaktsineerimine oluline osa ennetavast meditsiinist, sest viirused võivad tabada ka pealtnäha terveid inimesi.