Ei teeks üldse paha mõelda, mis käivitab neid silmaklappidega riigijuhte, kes eelistavad jääda kord valitud kursile kindlaks ka siis, kui tee ammu mutta suubunud. „Paris…Sa oled nii kurrraadi loll!“ On sõbrapäeva õhtu, kolm tundi tagasi tööpäev lõppenud, Eesti riik vist ka puhkab. Üks väga kõrgeid riigi sõnumiseadjaid, kellel kes teab mitmes klaasipõhi juba paistab, kordab kümnete inimeste juuresolekul minu poole: „Loll, loll, loll!“ Kuna ma teda eraelus ei tunne, käib epiteet ilmselt minu kui ajakirjaniku professionaalsuse aadressil. Täpsemate selgitusteni paraku enam mõttelend ei küüni. Aga kergelt võtab kõhedaks küll – sain napsilembi süüdimatu ja otsekohese väljaütlemisega kaela sõõmukese Stenbocki koridoride hingust. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120358899