ARVUSTUS | „Ükskord Liibanonis“ on päevakohane ja õigeaegne lavastus

Eesti Draamateatris mängitav Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr „Ükskord Liibanonis“ näitab, et tsivilisatsioon eksisteerib seni, kuni peame dialoogi sõnade, mitte leegiheitjate abil Lavastaja Hendrik Toompere jr sai hakkama millegi erakordsega: ta lõi dokumentaalloost (muutmata midagi süžees) absurditeatri vaimus traagilise farsi, kus meeletus tempos, hullulmeelses kiirkõnes muutuvad ühed väärtused vastupidisteks, kõlbelised hoiakud asendatakse kõlvatutega, inimesed, kes just äsja olid meile mõistetavad, muunduvad tumedateks ebaselgeteks plekkideks.Formaalselt on „Ükskord Liibanonis“ reaalne lugu Liibanoni läinud seitsme Eesti jalgratturi pantvangistamisest ja päästmisest. Loo autor Mehis Pihla kasutas olemasolevat materjali. Lavateksti alus on Ove Mustingu, Mehis Pihla ja Siret Campbelli arendanud telesarja „Trading Life“ stsenaarium ning Tiit Pruuli uurimuslik teos „Antiliibanon 2011“. Kuid fantasmagooria (fantastiline kujutlus, nõiduspilt, viirastuspilt – toim), millesse praegu on sattunud kogu maailm ning milles ei teata, mis homme ees ootab, paneb sellele loole oma raudse pitseri, sundides publikut tunnetama, et üksikjuhtum võib muutuda tüüpiliseks, korduvaks, isegi üldiseks. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120359305