Netflixi dokki Jerry Springeri skandaalsest jutusaatest tasub vaadata juba ainuüksi meenutuseks, mäherdused pöörased ajad ja kombed oleme üle elanud ammu enne seda, kui Varro Vooglaid vana-aastaõhtul teleripulti näppima sattus. „Kell kolm või neli öösel helistas üks tüüp: „Tere, mu nimi on Mark ja olen mõelnud juba ammu teile helistada, sest teie olete ainsad, kes mind tõeliselt mõistaksid. Nimelt jätsin oma naise ja kaks last maha, et abielluda šetlandi poniga…“ Mõtlesin, et kurat, see peab olema uni,“ meenutab „The Jerry Springer Show’“ toimetaja Toby Yoshimura, kuidas sündis intervjuu, mis oli ehk isegi selle saate kohta liiga jabur ja rõve. Vähemalt olla Yoshimura enda sõnul alguses nii arvanud ja kõhelnud, kas selline saatekülaline ülemuste juures ikka läbi läheks. Aga muidugi läks, sest Springeri saates ei tuntud mingit piiri: intsesti harrastavad õde ja vend, armukese paljastamine šokis abikaasa ees ja juutidega kähmlev Ku Klux Klan – kõik sobis, kuni kõmu ja sensatsioon üha rohkem silmapaare ekraanide ees hoidsid.Netflixi kaheosalises dokksarjas „Jerry Springer: Fights, Camera, Action“ tuletatakse värvikalt meelde 1990-ndaid ja nullindate esimest poolt, kõmumeedia süüdimatut hiilgeaega, kui ei osatud veel undki näha uuspuritaanlusest ning solvumis- ja tühistamiskultuurist. Ka Springeri saate produtsent, kurjaks geeniuseks tituleeritud Richard Dominick tuli televisiooni tabloidist. Kurikuulsat hobusega abiellumise saadet peab ta siiani suurepäraseks televisiooniks. „Kui saaksin teleris hukkamist näidata, teeksin seda,“ deklareerib ta häbitult. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120350014