Põnevik „Saagi lõhn“ on täis groteski ja musta huumorit, mis sunnib saali naeru lagistama kohtades, kus tekst läheneb tragöödiale. Kellerteatri uues lavastuses „Saagi lõhn“ on mitu avastust. Me saame tuttavaks ülipopi USA dramaturgi Michele Lowe’i loominguga – ta ehitas oma trilleri üles mustale huumorile, lõbusatele totrustele, naljakatele psühholoogilistele trikkidele ja lõpuks surma kui meelelahutusliiki suhtumisele.Laval on ainult kolm naist, kuid kogu etenduse vältel säilib meil täiesti tõetruu tunne nende meeste kohalolekust, kes mängivad kusagil eemal golfi ja pöörduvad aeg-ajalt oma naiste poole ärritunud repliikidega. See võte loob hirmutava ja samal ajal koomilise õhkkonna: äkki on kogu meeste maailm üksnes naiste fantoomvalud, inimkonna ajalugu on harjutanud naisi kahtlase mõttega, et on vaja püüelda perekonna loomise poole? Aga äkki on pere tegelikult koorem, ahelad, range režiimiga vangla ning abielu on eluaegset rõõmutut vangistust eeldav kohtuotsus? Mis sunnib naist – sealhulgas hea elukutsega, kindlustatud, edukat – hoidma kinni abielunaise staatusest? Sootsium ei nõua seda juba ammu. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120353722