ARVUSTUS | „Hispaania tund“ ja „Pulcinella“ naeravad tegelaste ja nende ihadest sündinud lustlike seikade üle

Rahvusooper Estonia paarislavastuse „Hispaania tund“ ja „Pulcinella“ kumbki teos ei paku kõrgintellektuaalset pinget, kuid neis on koomilise kihi all elulisi kihte. Ooper, pisut vähem ka ballett, seostub eelkõige kiredraamade ja traagiliste lõppudega. Estonias hiljuti esietendunud muusikaline õhtu, mis Maurice Raveli lühiooperi järgi kandis pealikirja „Hispaania tund“, sisaldas peale mainutu ka lühiballetti „Pulcinella“. Mõlemad teosed on 20. sajandi alguse tagasivaated 18. sajandisse: „Pulcinella“ muusikaline materjal, mille Igor Stravinski on kokku lõiminud, pärineb mitme barokkhelilooja, sh Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) sulest ning lugu ise commedia dell’arte’st, mis on üks balletikunsti lätteid. Raveli ooperi süžee on teisendus 18. sajandi algul sündinud koomilise ooperi tüüpsituatsioonist, kus vana (rikas) mees tahab abielluda noore (vaese) neiuga, kellel aga on juba omaealine armastatu. Mitme lustaka seikluse läbi tehakse vanamees narriks ja noored võivad abielluda. Üks tuntumaid selle žanri teoseid oli juba eelmainitud Pergolesi „Teenija-käskijanna“ („La serva padrona“, 1733). LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120358663