ARVUSTUS | Bridget Jones on tagasi, kavalerid silmapiiril. Maitsekas lõppvaatus või tarbetu kummi venitamine?

Filmisarja neljanda osa pealkiri „Bridget Jones. Poisi järele hull“ annab selgelt aimu, mis armuseiklus nimitegelast ees ootab. Loo pidepunktiks on aga ennekõike lein ja eluga edasiminek. „Ei, aeg ei peatu, ei, ei,“ laulab ansambel Apelsin. Sama võiks ümiseda ka Bridget, kui ta elutoadiivanil veini rüüpab ja oma teekonna peale mõtleb. Pea veerand sajandit on möödas sest, kui Helen Fieldingi loodud tegelanna ajalehe- ja raamatuveergudelt suurele ekraanile astus. Ei kujutaks vaimusilmaski ette südi londonlannat kehastamas kedagi teist kui Renée Zellwegerit.Nagu paljude filmidega jagunevad inimesed kahte leeri. Rohkelt on neid, eriti mehi, kes ütlevad, et päh, mis klišeelik komöödiajamps. Ent meelelahutusfenomen on Bridget Jones kindlasti. Ja mis seosed tekivad. Tunamullu detsembris sain muiata, kui üks sõber, kes sinna paras-jamps-seltskonda kuulub, kandis jõulupeol täpipealt samasugust põhjapõdrapildiga kolekampsunit kui Mark Darcy (Colin Firth). LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357323