2024. aasta presidendivalimiste kaheldavatel alustel tühistamine tähendab, et Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei domineeritud poliitiline eliit valis reeglite painutamise, selle asemel et astuda vastu poliitilisele konkurentsile, ja seadis ohtu riigi demokraatlike institutsioonide aluspõhimõtted. Moldova võimude ja kodanikuühiskonna jõupingutused Vene propaganda vastu võitlemiseks enne EL-i liikmesuse referendumit ja presidendivalimisi, kus valik tuli teha EL-i pooldava ametis oleva juhi ning Venemaa-meelse kandidaadi vahel, olid selge meeldetuletus nendest väljakutsetest, millega nad silmitsi seisavad. Seda võitlust jälgides mõtlesid palju rumeenlased tõenäoliselt, et „siin küll sellist asja ei juhtu“, uskudes, et Vene propaganda ei suudaks Rumeeniasse tungida nii nagu Moldovasse. Lõppude lõpuks on Rumeenia kindlalt integreeritud EL-i ja NATO-sse ning hiljuti liitus riik ka Schengeni alaga. See on teravas kontrastis Moldovaga – riigiga, millel on Rumeeniaga sügavad ajaloolised ja etnokultuurilised sidemed, kuid mis jääb endiselt demokraatia ja autokraatia vahelisse halli tsooni. Ja ometi lõppes Rumeenia presidendivalimiste protsess, mille esimene voor toimus 2024. aasta 24. novembril, tundliku löögiga Rumeenia demokraatiale: 6. detsembril tühistas riigi konstitutsioonikohus kogu presidendivalimistega seotud protsessi. Ametlik põhjus? Kohus leidis, et valimisprotsess oli kompromiteeritud „arvukate ebakorrapärasuste ja valimisseaduse rikkumiste tõttu“. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120349041