Andrus Kivirähk: lülitan teleri otsekohe teisele kanalile, kui ekraanile ilmub mõni tegevpoliitik

„Mulle meeldib, kui klassikalisse näitemängu või romaani on peidetud nalja, aga ka midagi muud: tsipake traagikat, tsipake lüürikat, tsipake melanhooliat,“ ütleb kirjamees Andrus Kivirähk. Eilsel eesti kirjanduse päeval ehk Anton Hansen Tammsaare 147. sünniaastapäeval sai avapaugu veidi üle aasta vältav eesti raamatu aasta, mis on enam kui piduhõnguline – esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest saab 500 aastat. Sel puhul kõnelesime kirjandusest, aga ka maast ja ilmast tänapäeva kodumaise tippkirjaniku Andrus Kivirähkiga (54), kelle loominguline kõrgvorm lakkamise märke ei näita. Peale kirjutamise on ta teinud rohkelt ka lavastajatööd: VAT teatris lavastas ta „Viimase etenduse!“, kevadel toimub Eesti Draamateatris „Kõrvaltegelaste“ esietendus.Kivirähk osutab intervjuus, et seda, millised tekstid väärtuslikuks osutuvad, taipame alles aastaid hiljem, ning ei ole mõtet pingsalt oodata „uut suurt romaani“, tasub lihtsalt palju raamatuid lugeda. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120352975