ANALÜÜS | Kuidas me tegelikult Trumpiks valmis oleme? Leedu, Läti ja Eesti on väga erinevad

USA presidendi Donald Trumpi esimene töönädal oli oodatult tormiline: palju valjuhäälseid avaldusi, vastuolulisi otsuseid ja sõnumeid liitlastele. Viimastest üks oli nõudmine kulutada 5% SKT-st riigikaitsele. Leedu on juba avalikult sellise numbri nimetanud ning üllatanud mitte ainult mõningaid kohalikke poliitikuid, kes ei tea, kust täiendavaid miljardeid võtta, vaid ka teisi Balti riike, mis on seni leedulastest eespool olnud. Ei ole puudu spekulatsioonidest selle üle, mis Trumpi valimislubadustest tegelikult saab ja mida Valge Maja uus peremees kõigepealt teeb. Sõda Ukrainas, piiri- ja rändeprobleemid, sisepoliitika küsimused, sealhulgas puhastused riigi tähtsamates insitutsioonides – on palju teemasid ja Donald Trump läks pea kõigi nende kallale korraga, muretsemata, kuidas see väljaspoolt välja näeb ja mis on tagajärjed.Sealhulgas on ka tähelepanu Gröönimaa küsimusele, mis esmapilgul on kummaline, kuigi sellel on loogiline seletus, mida Trump võtab isiklikult ja südametunnistusepiinadeta, ning liitlaste noomimine riigikaitse finantseerimise asjus, mida oli kuulda juba tema esimesel ametiajal. Olles juba muutnud arvu, mida ta hakkab teistelt NATO riikidelt riigikaitsele kulutamiseks nõudma, näib ta nüüd sihtivat viie protsendi tähist. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120352606