{"id":15106,"date":"2024-12-03T17:01:20","date_gmt":"2024-12-03T15:01:20","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/?post_type=useful-material&#038;p=15106"},"modified":"2024-12-03T17:10:33","modified_gmt":"2024-12-03T15:10:33","slug":"misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega","status":"publish","type":"useful-material","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/","title":{"rendered":"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Autorid:<\/strong><br>Maria Murumaa-Mengel (<a href=\"mailto:maria.murumaa@ut.ee\">maria.murumaa@ut.ee<\/a>), Tartu \u00dclikooli meediauuringute kaasprofessor<br>Kaarel Lott (<a href=\"mailto:kaarel.lott@ut.ee\">kaarel.lott@ut.ee<\/a>), Tartu \u00dclikooli digimeedia uuringute nooremteadur.<\/p>\n\n\n\n<p>See materjal on sulle abiks, kui tahad r\u00e4\u00e4kida noortega Andrew Tate\u2019i laadsetest sisuloojatest ja soorollidest laiemaltki.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Siit leiad j\u00e4rgnevat:&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>1. Kohe kasutatavad tunni\/\u00f5ppe\/vestlusmaterjalid, kuus harjutust:<br>1.1. S\u00fcvenev v\u00e4\u00e4rtusl\u00f5he<br>1.2. Mehelikkus ja naiselikkus sotsiaalsete konstruktidena<br>1.3. Tagurpidi-maailm<br>1.4. Isiklikult kogetud eba\u00f5iglused<br>1.5. Perspektiivivahetus<br>1.6. <em>Manfluencer<\/em>&#8217;ite bingo<br>1.7. Tate\u2019i s\u00f5numid<br>2. \u00dclevaade sellest, miks \u00fcldse misog\u00fc\u00fcnia, soostereot\u00fc\u00fcpide ja vaenulikku sisu loovate influencerite teemaga tegelema peaks<br>3. Lisalugemissoovitused<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-luminous-vivid-amber-background-color has-background has-medium-font-size\"><strong>1. \u00d5ppematerjalid ja tunni\u00fclesanded<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>1.1. S\u00fcvenev v\u00e4\u00e4rtusl\u00f5he meeste ja naiste vahel<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Vaadake koos graafikut, mis kirjeldab noorte meeste ja naiste v\u00e4\u00e4rtusmaailmade lahknemist erinevates riikides.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-rt.googleusercontent.com\/docsz\/AD_4nXfj-oonu8Z59-t7sC3_4EEePNfBF1ARBQHCMQ8HOHhOzHBPzE6KVJai9HX7ycytHKTQw5S3Lo3n1rSwmKdrN42hrlQnLd0jV1LceD5Fz72-8VNAgIObAYBs2TSKRgpnn73SEOgF?key=ou2V62oeqwXA2w2EOnYe9tVd\" alt=\"\"\/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Allikas: <a href=\"https:\/\/www.ft.com\/content\/29fd9b5c-2f35-41bf-9d4c-994db4e12998\">https:\/\/www.ft.com\/content\/29fd9b5c-2f35-41bf-9d4c-994db4e12998<\/a><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Sellised \u00fclevaated koostatakse tavaliselt paljude erinevate uuringute koondanal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus. N\u00e4iteks viiakse l\u00e4bi kas riiklikke v\u00f5i rahvusvahelisi v\u00f5rdlusuuringuid, mille k\u00e4igus k\u00fcsitakse meessoost ja naissoost (viimasel ajal k\u00fcsitlustes ka mittebinaarne soovalik) vastajatelt, nende poliitiliste eelistuste, tajutud soorollide, \u00fcldiste v\u00e4\u00e4rtusvalikute (materiaalsed, kollektiivsed, hariduslikud, hedonistlikud jne) kohta. N\u00fcansse selle teema kohta pakuvad kvalitatiivsed uuringud, kus s\u00fcvaintervjuude k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse m\u00f5ista n\u00e4iteid, kogemusi ja \u00fcldisi m\u00f5ttemustreid, mida inimesed oma vastustes v\u00e4ljendavad. T\u00e4psemalt saab lugeda uuringute n\u00e4idete kohta, keskendudes metoodikale, n\u00e4iteks siit:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/www.kcl.ac.uk\/news\/masculinity-and-womens-equality-study-finds-emerging-gender-divide-in-young-peoples-attitudes\">https:\/\/www.kcl.ac.uk\/news\/masculinity-and-womens-equality-study-finds-emerging-gender-divide-in-young-peoples-attitudes<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/glocalities.com\/reports\/trend-report-polarization\">https:\/\/glocalities.com\/reports\/trend-report-polarization<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/17482620801903291#d1e169\">https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/17482620801903291#d1e169<\/a>\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/forum-midem.de\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/TUD_MIDEM_Study_2023-1_Polarization_in_Europe_.pdf\">https:\/\/forum-midem.de\/wp-content\/uploads\/2023\/08\/TUD_MIDEM_Study_2023-1_Polarization_in_Europe_.pdf<\/a>\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p>Arutlege koos:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>1. Kas ja mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib sellist lahknemist n\u00e4ha Eestis?<br>2. Kuidas \u00fcldse sotsioloogilises m\u00f5ttes seda m\u00f5\u00f5ta? Mida k\u00fcsima peaks? Pange kokku k\u00fcsitlus ja viige see oma koolis l\u00e4bi. Vaadake inspiratsiooniks n\u00e4iteks Eesti 2022. aasta <a href=\"https:\/\/www.hm.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2023-11\/ICCS%202022%20Eesti%20raport%2028.11.pdf\">ICCS uuringut<\/a> (j\u00e4lgige eelk\u00f5ige, mida on k\u00fcsitud vastava teema juures).<br>3. Kui sellised tendentsid s\u00fcvenevad, siis mida see t\u00e4hendab ja kaasa toob: \u00fcksikisiku jaoks? \u00fchiskonna jaoks? sinu jaoks? sinu ema jaoks? sinu isa jaoks? v\u00e4ikese \u00f5e\/venna jaoks? s\u00f5bra\/armastatu jaoks?<br>4. Kuidas saaks olukorda noorte arvates parandada?<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>1.2. Mehelikkus ja naiselikkus sotsiaalsete konstruktidena<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Viige koos l\u00e4bi h\u00e4\u00e4letus v\u00f5i k\u00fcsitlus (nt klassis f\u00fc\u00fcsiliselt ringipaiknemise abil), milles \u00f5pilastel palutakse l\u00e4htuda stereot\u00fc\u00fcpidest, mis k\u00e4sitlevad seda, mida tavaliselt peetakse mehelikuks ja mida naiselikuks. N\u00e4iteks kasutage j\u00e4rgnevaid omadusi\/ameteid\/hobisid\/tegevusi:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-rt.googleusercontent.com\/docsz\/AD_4nXdY0aPW4kOAe5GjeehDqIEcRjJMW1rlzqVMLw5U_MRxk1BareE6uFAqIqUSC1Kdva0tneDY0mMty96Rb-vw1riqtrE0ym-6p4pY24ZKHK8dQKf81G0kqTtuQinaIyYihPbDMoDijQ?key=ou2V62oeqwXA2w2EOnYe9tVd\" alt=\"\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast jaotusharjutust arutage koos:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00a0\u201cSelgita just maandunud tulnukale, miks?\u201d &#8211; paluge noortel kujutleda, et Maale on maandunud just tulnukas, kes ei tea siinsest elust mitte midagi ja ta on seda harjutust just pealt vaadanud ja k\u00fcsib &#8211; \u201caga miks arvatakse, et X\/Y\/Z on pigem mehelik\/naiselik?\u201d<\/li>\n\n\n\n<li>Mille puhul olid teie grupis \u00fcsna sarnased arvamused?<\/li>\n\n\n\n<li>Mille puhul v\u00e4ga lahknevad?<\/li>\n\n\n\n<li>Millised ajasid naerma? Millised tegid kurvaks? Millised ajasid vihaseks?<\/li>\n\n\n\n<li>Kust te teate? Kust on need teadmised teieni tulnud?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis on bioloogiline (geneetiline, kaasa s\u00fcndinud) ja mis sotsiaalne (kasvatuse ja elu jooksul omandatud)?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis siis juhtub, kui neid norme rikkuda?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis siis juhtub, kui h\u00e4sti palju inimesi korraga otsustab neid norme rikkuda?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuhu paigutuvad mittebinaarsed inimesed? Millised v\u00f5imalused ja riskid on selliste stereot\u00fc\u00fcpide leviku puhul nende jaoks, kes ei identifitseeri end mehe ega naisena?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>1.3. Tagurpidi-maailm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Kui olete juba noortega soost ja selle sotsiaalsest konstrueeritusest veidi r\u00e4\u00e4kinud, saab hakata m\u00e4ngima soostereot\u00fc\u00fcpide tagurpidi p\u00f6\u00f6ramisega. Looge koos \u00f5pilastega eestikeelset (sotsiaal)meediasisu, mis p\u00f6\u00f6raks soorollid ja -stereot\u00fc\u00fcbid tagurpidi: r\u00e4\u00e4kige meestest\/poistest nii, nagu r\u00e4\u00e4gitakse naistest\/t\u00fcdrukutest ja vastupidi. Eraldi k\u00fcsimusena saab arutada, millised kuvandid ja stereot\u00fc\u00fcbid levivad mittebinaarsete inimeste kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Koduse ettevalmistava \u00fclesandena saab noortel paluda leida erinevaid meediatekste v\u00f5i neid koos ekraani jagades v\u00e4lja sorteerida:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Leidke ajakirjandusest tekste, kus on r\u00e4\u00e4gitud sellest, millised on\/peaks olema\/mida tahavad mehed ja naised (otsis\u00f5nad delfi.ee, postimees.ee, err.ee, ohtuleht.ee jt: \u201cmehed\u201d, \u201cmehelik\u201d, \u201cnaised\u201d, \u201cnaiselik\u201d jne).\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Leidke n\u00f6 agenda-meediast v\u00f5i maitsemeediast\u2013 st end ajakirjandusena esitavad v\u00e4ljaanded, mis kannavad tugevaid maailmavaatelisi hoiakuid \u2013 tekste, kus on r\u00e4\u00e4gitud sellest, millised on\/peaks olema\/mida tahavad mehed ja naised. Vt nt: objektiiv.ee, uueduudised.ee, erakondade v\u00e4ljaanded jne.<\/li>\n\n\n\n<li>Leidke sotsiaalmeediast tekste (kirjalikke, audiovisuaalseid), kus r\u00e4\u00e4gitakse sellest, millised on\/peaks olema\/mida tahavad mehed ja naised. Ja siis p\u00f6\u00f6rake j\u00e4lle tagurpidi.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p>Inspiratsiooniks v\u00f5ib kasutada The Man Who Has It All sotsiaalmeediakontosid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/MANWHOHASITALL\/\">https:\/\/www.facebook.com\/MANWHOHASITALL\/<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.instagram.com\/themanwhohasitall\/\">https:\/\/www.instagram.com\/themanwhohasitall\/<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/x.com\/manwhohasitall\">https:\/\/x.com\/manwhohasitall<\/a>\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"457\" height=\"383\" data-id=\"15112\" src=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-10.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-15112\" srcset=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-10.png 457w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-10-300x251.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 457px) 100vw, 457px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"580\" height=\"527\" data-id=\"15122\" src=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-12.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-15122\" srcset=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-12.png 580w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-12-300x273.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 580px) 100vw, 580px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"630\" height=\"429\" data-id=\"15117\" src=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-11.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-15117\" srcset=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-11.png 630w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-11-300x204.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 630px) 100vw, 630px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"551\" height=\"185\" data-id=\"15107\" src=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-9.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-15107\" srcset=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-9.png 551w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-9-300x101.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 551px) 100vw, 551px\" \/><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>1.4. Isiklikult kogetud eba\u00f5iglused<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast soojendavaid harjutusi, juhul kui grupp tunneb end \u00fcksteise seltsis \u00fcsna mugavalt v\u00f5ib teema viia konkreetsete isiklike t\u00e4helepanekuteni.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mis oli sinu jaoks meeldej\u00e4\u00e4v ja sooga seotud \u201cahhaa!\u201d v\u00f5i \u201coh-ei\u201d moment siiani elatud elus (positiivsed ja negatiivsed avastused ja arusaamad)?<\/li>\n\n\n\n<li>See hetk, situatsioon, vestlus jne, mille puhul sa said aru, et sind koheldakse teatud viisil just sinu soo p\u00e4rast?<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5ite m\u00f5elda h\u00e4sti paljudele teemadele: mis m\u00e4nguasjadega suunati m\u00e4ngima, milliseid hobisid peetakse sobivaks, milliseid reegleid k\u00e4itumise kohta \u00f6eldi sinu soole eksisteerivat, milliseid ohutusreegleid tutvustati, mida r\u00e4\u00e4giti vastassoo kohta, mida (sotsiaal)meedias v\u00f5i m\u00e4ngudes n\u00e4gite jne?<\/li>\n\n\n\n<li>Ja mis siis: millised on kahjud, mis kaasnevad? Naiste jaoks? Meeste jaoks? Mittebinaarsete inimeste jaoks? Millised on kasud?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p>Oluline on r\u00f5hutada, et soostereot\u00fc\u00fcpide m\u00e4rkamine ja nendest r\u00e4\u00e4kimine aitab meil m\u00e4rgata eba\u00f5iglaseid uskumusi, millega on v\u00f5imalik mitte n\u00f5ustuda ja neid mitte j\u00e4rgida.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teemast huvitunud grupiga v\u00f5ib juurde lugeda n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/kappanonline.org\/preventing-online-radicalization-and-extremism-in-boys-dashtgard\/\">seda intervjuud<\/a>: <\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"535\" src=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-13-1024x535.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-15127\" srcset=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-13-1024x535.png 1024w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-13-300x157.png 300w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-13-768x402.png 768w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-13.png 1140w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">1.5. Perspektiivivahetus<\/h3>\n\n\n\n<p>Neile noortele, kes juba omavad laiemat kogemust arvutim\u00e4ngudega:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4ngi X tundi mingit arvutim\u00e4ngu, kus saad m\u00e4\u00e4rata oma karakterile soo, tema v\u00e4ljan\u00e4gemist muuta ning kus m\u00e4ngimise ajal on v\u00f5imalik ka suhelda teiste m\u00e4ngijatega. Disaini oma karakter selgelt vastassoost olevana. Millised valikud sul \u00fcldse on? J\u00e4lgi, kuidas erineb see m\u00e4ngukogemus sinu tavakogemusest. Mida sa ise teisiti teed? Kuidas teised sinuga suhtlevad? Millised erinevused on karakteri loomisel meessoost ja naissoost m\u00e4ngurina?\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Lisa\u00fclesandena v\u00f5ib anda intervjueerimis\u00fclesande, mille puhul intervjueeritakse n\u00e4iteks kolme vastassoost m\u00e4ngurit, kellelt k\u00fcsitakse nende \u00fcldiste kogemuste ja t\u00e4helepanekute kohta.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">1.6.\u00a0 <em>Manfluencer<\/em>&#8217;ite bingo<\/h3>\n\n\n\n<p>N\u00e4idates, kui lihtsakoeliselt manipuleerivad on paljude misog\u00fc\u00fcnsete sisuloojate videod jm sotsiaalmeediasu, saab selgemaks, kuidas t\u00e4pselt meid l\u00f5ksu p\u00fc\u00fctakse. Andes noortele meediakasutajatele kriitilised prillid, n\u00e4idates kui tohutult etteennustatavad on <em>manfluencer<\/em>&#8217;ite s\u00f5numid, v\u00f5ib tekkida selliste narratiivide suhtes teatud m\u00f5ttes immuunsus ja eluterve skepsis. Meelelahutuslik viis selle harjutuse l\u00e4bi viimiseks on nn <em>Manfluencer<\/em>&#8217;ite Bingo.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5pilased v\u00f5iksid ise tuua Eesti ja muu maailma <em>manfluencer<\/em>&#8217;ite n\u00e4ited ning siis v\u00f5iks bingolehe saatel neid koos vaadata ja anal\u00fc\u00fcsida. Bingoruudustikku v\u00f5ite koos t\u00e4iendada, iga kategooria puhul anal\u00fc\u00fcsida, miks just nii ja mitte teisiti? Selle harjutuse puhul tuleb silmas pidada, et <em>manfluencer<\/em>&#8217;itesisu tasub hakata lahkama siis, kui see on noorte seas juba teemaks saanud. Ise sisu noorteni tuues on risk seda tahtmatult populariseerida.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclesande alusloogika on inspireeritud sellest artiklist: Vail, K. (2023). Preventing online radicalization and extremism in boys: A conversation with Pasha Dashtgard. Phi Delta Kappan, 104(7), 30-35.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-rt.googleusercontent.com\/docsz\/AD_4nXdoKvM1PiwUK6c-cT6wzE-b9lVVPAmkHl_7Iix5Okpl-JL1qtmubcZbPVMIJgn20KxZH_K6KecdikmFaGZMW34DEAMl9Mb-Nv7DUlIBuCnJE7NnkJAea6ejBQ1nfG_E9f7WY3Ex9A?key=ou2V62oeqwXA2w2EOnYe9tVd\" alt=\"\"\/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Allalaetava pdf-faili leiad <a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1GUbisb7GLsEcVhI_PjQ01Q2OwfmPk2ZI\/view?usp=sharing\">SIIT<\/a> (kujundus Inger Klesment ja Gretel Juhansoo poolt).<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Tekstidena:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"has-fixed-layout\"><tbody><tr><td>Musklite n\u00e4itamine<\/td><td>Suurlinn (nt Dubai), k\u00f5rghooned<\/td><td>Autod, jahid, kaatrid, lennukid<\/td><td>Video filmitud alt \u00fcles, sina justkui paikned allpool r\u00e4\u00e4kijast<\/td><td>S\u00f5ltuvustest r\u00e4\u00e4kimine (sotsiaalmeedia, porno, alkohol)&nbsp;<\/td><\/tr><tr><td>J\u00f5usaali keskkond, trenni tegemine<\/td><td>T\u00e4nap\u00e4evane \u00fchiskond on hukas<\/td><td>Nipid, kuidas olla \u2018t\u00f5eline mees\u2019<\/td><td>Nipid, kuidas naistega \u00fcmber k\u00e4ia&nbsp;<\/td><td>Nipid, kuidas kiiresti rikkaks saada<\/td><\/tr><tr><td>Mees peab olema ohtlik ja\/v\u00f5i tugev<\/td><td>R\u00e4\u00e4gib alfadest, sigmadest, beetadest<\/td><td>Kannatuste l\u00e4bimise vajalikkus<\/td><td>Filmib ennast autos r\u00e4\u00e4kimas<\/td><td>Kr\u00fcptovaluutad, investeerimine<\/td><\/tr><tr><td>Vandes\u00f5nad ja roppused, nt \u2018kuradi\u2019, \u2018fucking\u2019, \u2018pussy\u2019 jms<\/td><td>R\u00f5hutab distsipliini olulisust<\/td><td>Videol on t\u00f5sise meeleoluga tehnomuusika taust<\/td><td>R\u00e4\u00e4gib t\u00f5sise, domineeriva tooniga<\/td><td>Survestab sind tegutsema v\u00e4ites, et oled liiga laisk, n\u00f5rk, arg v\u00f5i vaene<\/td><\/tr><tr><td>V\u00e4idab, et \u00fchiskond on meeste vastu<\/td><td>M\u00f5nitab vaimse tervise h\u00e4ireid, nt \u00e4revus ja depressioon<\/td><td>Video v\u00e4rvitoonid on tuhmid ja tumedad<\/td><td>Laiendab m\u00f5nda omadust k\u00f5ikidele naistele, demoniseerib naisi<\/td><td>Kasutab <em>captionis<\/em> <em>hashtag<\/em>\u2019e \u2018real,\u2019 \u2018grind,\u2019 \u2018motivation,\u2019 \u2018gym\u2019\u00a0<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">1.7. Tate\u2019i s\u00f5numid<\/h3>\n\n\n\n<p>Viimaks v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcsida ka k\u00f5ige kuulsama misog\u00fc\u00fcnset sisu tootva netikuulsuse, Andrew Tate\u2019i s\u00f5numeid (vt rohkem juhiseid <a href=\"https:\/\/www.ghll.org.uk\/Andrew%2BTate%2BSchools%2BToolkit.pdf\">inglisekeelsest \u00f5ppematerjalist<\/a>). Nagu ka eelmise harjutusega, tuleb ka siin kaaluda hetke, millal sisu noortega lahata. Kui noortel puutub sisuga veel kokkupuude ja sellele antakse esmakordselt platvorm klassiruumis, tekib risk seda tahtmatult populariseerida.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mida need s\u00f5numid \u00fctlevad naiste ja meeste kohta?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid probleeme v\u00f5ivad tekitada meestele ja poistele?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid probleeme v\u00f5ivad tekitada naistele ja t\u00fcdrukutele?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid probleeme v\u00f5ivad tekitada mittebinaarsetele v\u00f5i transinimestele?<\/li>\n\n\n\n<li>Miks Tate nii kuulus on?<\/li>\n\n\n\n<li>Kus olete veel selliseid s\u00f5numeid m\u00e4rganud?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-rt.googleusercontent.com\/docsz\/AD_4nXchDdKVcKKmK95UO1fTJrs3H8_-JMRMpnXBStzNsrtdwTCri-5psrBcKaCHFlGVnq3yDgWuRpg-KwX3xASbZHn_nmyWhCwT3kB4SoC4xg-Mo5kKRPlnXrvvoilKsR8D8dBobXit8g?key=ou2V62oeqwXA2w2EOnYe9tVd\" alt=\"\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-luminous-vivid-amber-background-color has-background has-medium-font-size\"><strong>2. \u00dclevaade misog\u00fc\u00fcniast, meediast ja <em>manfluencer<\/em>&#8217;itest<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p>Rohked uuringud n\u00e4itavad, et meedia &#8211; nii ajakirjanduslik kui ka sotsiaalmeedia &#8211;&nbsp; m\u00e4ngib v\u00f5tmerolli soostereot\u00fc\u00fcpide ja soolistatud hoiakute levitamisel ning kinnistamisel, sealhulgas n\u00e4iteks selle puhul, kuidas partnereid otsitakse, mida peetakse atraktiivseks ja milliseid soolisi rolle \u00fchiskonnas eeldatakse. T\u00e4naseks on kahtlemata just sotsiaalmeediasisust saanud oluline v\u00e4\u00e4rtuste ja hoiakute kujundaja, eriti nooremate p\u00f5lvkondade jaoks. Platvormid muutuvad pidevalt, vanad kaovad ja uued tekivad, muutes inimeste eelistusi. Oluline on m\u00e4rgata t\u00e4nase sotsiaalmeediasisu platvormi\u00fclesust &#8211; TikToki sisu j\u00f5uab kiiresti YouTube\u2019i l\u00fchivideotesse, Instagram Reelsidesse ja sealt edasi sageli n\u00e4iteks ka ajakirjanduslikku meediasse.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalmeediaplatvormide puhul on oluline teadvustada kasutajate poolt j\u00e4etavate andmej\u00e4lgede v\u00e4\u00e4rtust ja m\u00f5ju. Facebook, Instagram, LinkedIn ja eriti TikTok ning Twitter (n\u00fc\u00fcdne X) t\u00f6\u00f6tlevad igas sekundis suures koguses kasutajate k\u00e4itumisandmeid, mis v\u00f5imaldavad auditooriumist \u00fcksikasjalikumalt aru saada ning lisavad uusi teabekihte ning v\u00f5imaldavad arendada soovitusalgoritme. On leitud, et sisusoovitusalgoritmide m\u00f5jul v\u00f5ivad inimesed sotsiaalmeedias n\u00e4ha rohkem eksitavat v\u00f5i v\u00e4\u00e4rat informatsiooni, kuna iga varasem kokkupuude v\u00e4\u00e4rinformatsioonil p\u00f5hineva sisuga juhatab selleni tagasi. Sellest tulenevalt on kasutajate kriitilise m\u00f5tlemise ning muu hulgas ka digi-, info- ja meediap\u00e4devuse arendamiseks oluline arusaam sellest, kuidas algoritmid toimivad ning kuidas kasutaja v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da kinni k\u00f5lakambritesse ja filtrimullidesse.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>K\u00f5lakamber<\/strong> (ingl echo chamber, eesti keeles ka kajakamber, k\u00f5lakoda) on polariseeritud, kindla arvamusega inimesi \u00fchendav inforuum, millesse kuulumise on iga\u00fcks ise valinud ning kus vastanduvad arvamused on maha surutud. \u00dchiste hoiakute koondamine ning grupile sobivate rollide v\u00f5tmine k\u00f5lakambrites annab osalejatele positiivset tagasisidet ning seel\u00e4bi puututakse kokku \u00fcksnes enda maailmavaadet kinnitavate ja sellega koosk\u00f5las olevate argumentidega. N\u00e4iteks kui inimene hakkab j\u00e4lgima konspiratsiooniteooriaid uskuvaid kogukondi, siis v\u00f5ib talle j\u00e4\u00e4da ekslikult mulje, et teistsuguseid arvamusi ei eksisteerigi, \u201ck\u00f5ik\u201d paistavad v\u00e4\u00e4rinfot uskuvat ja info kontrollimist soovitavad inimesed ja allikad ei j\u00f5uagi sinna k\u00f5lakambrisse v\u00f5i vaigistatakse.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Filtrimulli <\/strong>m\u00f5iste<strong> <\/strong>on tugevamalt seotud algoritmilise ettem\u00e4\u00e4ratuse ja platvormidepoolse n\u00fcgimisega. Filtrimullid t\u00e4histavad t\u00e4na soovitusalgoritmide m\u00f5jul tekkinud inforuume, milles inimene n\u00e4eb vaid enda andmetest ja huvidest l\u00e4htuvat teavet, mis sageli kinnistab juba eksisteerivaid arvamusi ja uskumusi, juhtides inimese justkui tuttavliku info n\u00f5iaringi. M\u00f5iste populariseerija Eli Pariser on personaliseeritud infovoogude poolt loodud filtrimulle kirjeldanud meie infomaailma piirajatena &#8211; selle asemel, et lasta kasutajal potentsiaalselt leida palju erinevat informatsiooni, vangistavad algoritmid meid passivsete tarbijatena tuttavlikesse infonaabruskondadesse.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p>Sageli m\u00e4rkamatult meediasisu kaudu ringlema l\u00e4inud ja tasapisi omaks v\u00f5etud hoiakud v\u00f5ivad tugevdada inimese tegutsemis- ja valikuvabadusi piiravaid soostereot\u00fc\u00fcpe ja tugevdada arusaamu, milline t\u00e4pselt peaks olema maskuliinsus v\u00f5i feminiinsus ning milline on \u201e\u00f5ige\u201c koht meestele ja naistele \u00fchiskonnas, mida t\u00fcdrukud ja poisid v\u00f5ivad teha, mida mitte, millised v\u00f5imalused neile \u00fcldse elus avanevad. Nii n\u00e4iteks on Suurbritannias, Austraalias, Soomes, Rootsis jpt riikides eriti just koolide kontekstis m\u00e4rgatud viimastel aastatel drastilist naistevastaste hoiakute t\u00f5usu, mille kandjateks on sageli teismelised poisid.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Seksism<\/strong> on arusaam v\u00f5i k\u00e4itumine, mis v\u00e4ljendab negatiivset v\u00f5i stereot\u00fc\u00fcpset suhtumist indiviidi tema soo alusel. Seksism ilmneb olukorras, kus inimese sugu muudetakse oluliseks, ka kontekstides, kus see on tegelikult ebaoluline.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Misog\u00fc\u00fcnia<\/strong> ehk naisi vihkav diskursus karistab naisi, kes h\u00e4lbivad traditsioonilistest soorollidest, kasutades selleks muuhulgas naiste dehumaniseerimist ja objektistamist, aga ka otsest v\u00e4givalda. Misog\u00fc\u00fcnia puhul kaldutakse eriti halvustama naiste v\u00e4limust, vanust ja seksuaalset atraktiivsust; sagedane on vulgaarne k\u00f5nepruuk ja otsene (seksuaalse) v\u00e4givallaga \u00e4hvardamine.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Stereot\u00fc\u00fcp <\/strong>\u2013 sageli v\u00e4\u00e4ratel alustel ja liialdustel p\u00f5hinev \u00fcldistus ning v\u00e4\u00e4ruskumus inimeste ja sotsiaalsete gruppide kohta. Stereot\u00fc\u00fcbid on ajas v\u00f5rdlemisi p\u00fcsivad, kuna need on lihtsustatud kujutlused keerukatest n\u00e4htustest ning aitavad meil situatsioonide, n\u00e4htuste ja inimestega kiiremini ja t\u00f5husamalt toime tulla. Stereot\u00fc\u00fcbid m\u00f5jutavad seda, kuidas me inimestesse suhtume, mida neilt\/neist ootame, kuidas arvame neid k\u00e4ituvat. Stereot\u00fc\u00fcbid on sageli eba\u00f5iglased, sest inimesed ja sotsiaalsed grupid ei ole \u00fchetaolised. Inimese asemel \u00fcldistust n\u00e4hes on lihtsam \u00f5igustada v\u00e4givalda, diskrimineerimist ja eba\u00f5iglust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p>Mitmetes riikides, sh Eestis on tuvastatud \u00fcha s\u00fcvenev v\u00e4\u00e4rtuste l\u00f5he meeste ja naiste vahel, kus naiste vaated muutuvad \u00fcha progressiivsemaks, samas meeste vaated \u00fcha konservatiivsemaks. N\u00e4iteks digikultuuris on juba praegu eristunud kaks kasvava populaarsusega kogukonda\/liikumist, kes vastassoos pettunud lausa sel m\u00e4\u00e4ral, et on deklaratiivselt (romantilistest) suhetest lahti \u00f6elnud: MGTOW (Men Going Their Own Way ehk mehed oma teed minemas) ning L\u00f5una-Koreast alguse saanud ning Donald Trumpi 2024. aasta valimisv\u00f5idu ning naiste \u00f5iguste piiramise kasvuga USAs hoo sisse saanud 4B-liikumine (naised keeldumas heteroseksuaalsetest kohtingutest, seksist, abielust ja laste saamisest).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Verbum creat omnia<\/em><\/strong><strong> &#8211; s\u00f5na loob teadmise, s\u00f5na loob k\u00f5ik<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sajandeid on domineerinud mehekeskne v\u00e4\u00e4rtusruum, m\u00f5elgem n\u00e4iteks naiste hariduse k\u00e4ttesaadavusele, h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikkusele, omandi\u00f5igustele, oma keha \u00fcle otsustamise \u00f5igusele, t\u00f6\u00f6turu segmenteerumisele, palgal\u00f5hele jne, mis ilmneb siiani ka n\u00e4iteks meie igap\u00e4evakeeles. See t\u00e4hendab, et just mehele osutavad s\u00f5nad on paljudes keeltes sooneutraalsed, nt eesti keeles meeskond, abimees, t\u00e4itsamees, asjamees, \u00e4rimees, kaupmees, t\u00f6\u00f6mees, valijamees, vandemees, esimees, jahimees, \u00f5pipoiss, kirjatsura, koolipapa, postimees, jalamees, lausungid nagu \u201cole meheks!\u201d, igamehe\u00f5igus, mehitama, jne, ehkki naised on t\u00f6\u00f6h\u00f5ives ja \u00fchiskondlikus elus saavutanud&nbsp; aktiivsema rolli juba enam kui 100 aastat tagasi. Kasutades selliseid s\u00f5nu \u00f6eldakse naistele justnagu, et \u201ctegelikult sa siia ei kuulu.\u201d Veel pikka aega oli n\u00e4iteks Eesti tunnustatud s\u00f5nastikes kirjas nii:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"695\" src=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-15-1024x695.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-15137\" srcset=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-15-1024x695.png 1024w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-15-300x204.png 300w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-15-768x521.png 768w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-15.png 1052w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">EKI s\u00fcnon\u00fc\u00fcmis\u00f5nastike kuvat\u00f5mmised aastast 2023.\u00a0<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>2024. aastal pakub Eesti Keele instituut aga s\u00f5na \u201cnaine\u201d ja \u201cmees\u201d \u00fchenditeks (mille erinevuste \u00fcle v\u00f5ib noortega arutleda):<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"916\" height=\"264\" src=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-16.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-15142\" srcset=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-16.png 916w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-16-300x86.png 300w, https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/image-16-768x221.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 916px) 100vw, 916px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>Seksistlikud normid ei pidurda aga vaid naiste ja t\u00fcdrukute eneseteostusv\u00f5imalusi, turvalisust ja \u00fchiskondlikku edenemist. Ka Eestis n\u00e4itab statistika kitsaste soonormide h\u00e4vitavat m\u00f5ju meestele, kelle oodatud eluiga on madalam kui naistel ning kellele on enam omane riskik\u00e4itumine, n\u00e4iteks meeste hulgas on enesetappude arv 4\u20135 korda k\u00f5rgem kui naistel. Kitsaste soonormide t\u00f5ttu on p\u00e4rsitud nii naiste kui meeste t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik \u00fchiskonnas ja pereelus osalemine. Samuti s\u00fcvendavad seksistlikud normid probleeme ka LGBTQI+ inimeste jaoks, sest valdavalt n\u00e4evad traditsioonilised normid ette heteroseksuaalsust ja stigmatiseerivad erinevaid seksuaalseid identiteete. Ka mittebinaarsete noorte jaoks ei j\u00e4ta traditsioonilised soonormid \u00fchiskonnas eksisteerimisruumi.<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa k\u00f5rval asuva Eesti jaoks on oluline tuua v\u00e4lja ka soolistatud desinformatsiooni t\u00e4htsus t\u00e4nases h\u00fcbriids\u00f5jas, mille \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on \u00fchiskondi polariseerida ja suurendada eksisteerivaid l\u00f5hesid. Venemaa on oma s\u00f5jategevust Ukrainas mh p\u00f5hjendanud konfliktina \u201csookorralduse\u201d (gender order) \u00fcle, v\u00f5itlusena nn \u201ctotalitaarse feminismiga\u201d, mis Venemaa v\u00e4itel Euroopat \u00fcle \u00fcritab v\u00f5tta, vastandudes \u201c\u00f5igele\u201d ja venelikule traditsioonilistel soorollidel p\u00f5hinevale maailmakorrale. Sarnast retoorikat on n\u00e4ha ka erinevate parempoolsete \u00e4\u00e4rmusparteide retoorikas.Tugevalt soolistatud vastandumine ja v\u00f5itluslik suhe oma kaaslastega l\u00f5hestab \u00fchiskondi ning teeb need mitmel tasandil haavatavaks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00e4helepanumajandus premeerib viha ja hirmu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teisalt aga on t\u00e4nast maailma kutsutud t\u00e4helepanumajanduseks, mis viitab t\u00e4helepanu kaubastamisele erinevates sektorites, sealhulgas \u2013 kuid mitte ainult \u2013 meedias, akadeemilises maailmas ja hariduses. T\u00e4helepanu, \u00fcha napim ja piiratum ressurss, vahetatakse teabe ja meelelahutuse vastu ning seej\u00e4rel konverteeritakse majanduslikuks kasumiks. Paraku p\u00f6\u00f6ravad inimesed ohtlikule, hirmutavale ja vihastavale rohkem t\u00e4helepanu kui positiivsele, stabiilsele ja eetilisele. Negatiivsed emotsioonid hoiavad inimesi platvormidel kauem ja seet\u00f5ttu eelistavad sotsiaalmeedia algoritmid neid postitusi ja infokilde, mis tugevdavad v\u00f5i v\u00f5imendavad olemasolevaid kahjusid, nagu vaenuk\u00f5ne ja desinformatsioon, s\u00fcvendades polariseerumist ja radikaliseerumist.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Sageli kasutavadki professionaalsed sisuloojad neid algoritmilise v\u00f5imendamise haavatavusi, luues tahtlikult vastuolulisi s\u00f5numeid, et saada tugevat emotsionaalset reaktsiooni. Seda nimetatakse vihaviljeluseks (rage farming) v\u00f5i vaenupeibutuseks (rage baiting) \u2013 m\u00f5jukas raevu esile kutsumisele orienteeritud manipuleerimistaktika, et suurendada veebiliiklust ja kaasatust, mis l\u00f5puks muutub sisulooja jaoks kasumiks. Vihaviljelus on teadlikult \u00e4rritava sisu postitamine, mille eesm\u00e4rgiks on vihaste kommentaaride ja vaidluste esilekutsumine kommentaarides ja sisu edasi jagamisel. See tagab algse postituse suurema leviku, kuna sotsiaalmeediaplatvormid on programmeeritud k\u00f5rgemalt v\u00e4\u00e4rtustama sisu, millega suhestutakse, hoolimata selle tonaalsusest v\u00f5i \u201cmoraalsusest\u201d. Sisu, mis tekitab tugevaid emotsioone, tekitab k\u00f5rget kaasatust (kommentaarid, vihased reaktsioonid, edasi jagamised), mis annab soovitusalgoritmidele m\u00e4rku k\u00f5rgest asjakohasusest ja viib edasiste soovitusteni teistele kasutajatele.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Enamik misog\u00fc\u00fcnseid s\u00f5numeid ongi otsekohesed, solvavad ja labased, et tekitada tugevaid emotsioone. Ehkki suur osa sotsiaalmeediam\u00f5juisikuid p\u00fc\u00fcab saavutada positiivset t\u00fc\u00fcpi internetikuulsust, p\u00f6\u00f6rduvad paljud p\u00f6\u00f6rduvad teadlikult h\u00e4bi ja skandaali poole, et meie huvi \u00e4ratada \u201cvihafarmerite\u201d, \u201ch\u00e4binfluencerite\u201d ja \u201cskandaalimudijatena\u201d.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Manosf\u00e4\u00e4r ja <em>manfluencer<\/em>&#8217;id<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Veebikeskkondi, mis ongi spetsiifiliselt keskendunud misog\u00fc\u00fcnsetele s\u00f5numitele, nimetatakse manosf\u00e4\u00e4riks. Manosf\u00e4\u00e4ri on defineeritud kui veebikogukondi, mis keskenduvad meeste perspektiividele, probleemidele ja muredele ning kus naised osutuvad sageli vaenu sihtm\u00e4rgiks. Manosf\u00e4\u00e4ri kogukonnad tegutsevad erinevatel platvormidel, erinevates formaatides ja keeltes. Neid \u00fchendab idee Punasest Tabletist (ingl k. Red Pill) \u2013 metafoor, mis on laenatud 1999. aasta filmist \u201cThe Matrix\u201d, kus inimesele antakse valik elada teadmatuses (sinise tableti v\u00f5tmine) v\u00f5i saada teada kole ja \u0161okeeriv t\u00f5de \u00fchiskonna kohta (punase tableti v\u00f5tmine). Manosf\u00e4\u00e4ri kontekstiks on \u0161okeerivaks t\u00f5eks see, et mehed ei suuda enam t\u00e4nap\u00e4eva maailmas orienteeruda, kuna neilt on r\u00f6\u00f6vitud nende traditsiooniline sotsiaalne, poliitiline ja f\u00fc\u00fcsiline domineeriv positsioon, kuid sellest hoolimata neid s\u00fc\u00fcdistatakse privilegeerituses. Seega on paljudes kogukondades leiduvate narratiivide eesm\u00e4rgiks kehtestada \u00fchiskonnas korda, mis tagaks sotsiaalse v\u00f5imu veelgi eksklusiivsemalt meestele.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Hoolimata sellest, et manosf\u00e4\u00e4ri kogukonnad on veebip\u00f5hised, on nende tegevustel olnud v\u00e4ga t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed ka nii-\u00f6elda <em>offline<\/em>-maailmas. Lisaks misog\u00fc\u00fcnsete ideoloogiate levitamisele, leidub kurikuulsamate n\u00e4idete seas v\u00e4gistus- ja tapmis\u00e4hvardusi naism\u00e4nguritele (ingl k. gamer) Gamergate\u2019i nime saanud skandaali k\u00e4igus, 2014. aasta Isla Vista m\u00f5rvad, mille k\u00e4igus 22-aastane noormees m\u00f5rvas kuus inimest ning 2018. aasta Toronto r\u00fcnnak, kus \u00fcks mees m\u00f5rvas 11 inimest, \u00fclistades Isla Vista tapjat. Samuti on Soomes leitud, et koolitulistamisjuhtude puhul m\u00e4ngivad misog\u00fc\u00fcnia, maskuliinsus ja misog\u00fc\u00fcnsed v\u00f5rgustikud m\u00f5jutajatena olulist rolli.<\/p>\n\n\n\n<p>Manosf\u00e4\u00e4ris leidub ka sisuloojaid, kes on endale suure j\u00e4lgijaskonna kasvatanud. Eestikeelse vastena v\u00f5ib kutsuda neid manosisuloojateks (kombinatsioon \u2018manosf\u00e4\u00e4rist\u2019 ja \u2018sisuloojast\u2019), inglise keeles <em>manfluencer&#8217;<\/em>id. T\u00e4naseks on t\u00f5en\u00e4oliselt juba paljud kuulnud kurikuulsast misog\u00fc\u00fcnist Andrew Tate\u2019ist, kes on noorte seas v\u00e4ga populaarseks saanud. Tate pole sugugi ainulaadne, temataolisi maskuliinsuse gurusid on juba Eesti sotsiaalmeediamaastikul mitmeid.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti manosisuloojad sisendavad noormeestele n\u00e4gemust mandunud \u00fchiskonnast, kus mehed on kaotanud oma domineeriva positsiooni \u00fchiskonnas. Romantiseeritakse varasemaid aegu, vastandutakse t\u00e4nap\u00e4eva progressiivsematele teemadele, samal ajal noorte potentsiaalseid muresid v\u00f5imendades. Meestele esitatakse palju normatiivseid ootusi, et mandunud \u00fchiskonnast p\u00f5geneda. R\u00f5hutatakse kannatuste l\u00e4bimise ja enesedistsipliini vajalikkust. K\u00e4itumisele seatakse ranged piirangud ning \u00fcksteise edu hindamiseks p\u00fcstitatakse standardid: finantsiline edukus, iseseisvus, heteroseksuaalsus, perekonna olemasolu ning hea f\u00fc\u00fcsiline vorm. P\u00e4rast piisavat kannatuste l\u00e4bimist on mehed manosisuloojate s\u00f5nul valmis teisi \u00fchiskonnagruppe domineerima. Seega seatakse ootused meestele olla agressiivne ja v\u00f5itlusvalmis. Mehi n\u00e4hakse \u00fcrgsete territoriaalsete olenditena ning naisi osana mehe territooriumist.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Seejuures t\u00f6\u00f6tab manosisuloojate sisu platvormide algoritmidega v\u00e4ga h\u00e4sti oma ekstreemsuse t\u00f5ttu, mis p\u00fc\u00fcab vaataja t\u00e4helepanu. Paljud noored arvavad, et videotes on tegemist satiiriga, sest sisuloojate v\u00e4lja\u00fctlemised on niiv\u00f5rd absurdsed. Leidub ka neid, kes saavad aru, et tegemist on t\u00f5sise sisuga ja l\u00e4hevad kommentaaridesse vastu vaidlema. Hoolimata headest kavatsustest aitab kommenteerimine \u2013 olgu see kiitev v\u00f5i laitev \u2013 ainult kaasa sisu levikule.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Arvestades manosisuloojate s\u00f5numite leviku edukust sotsiaalmeedias ning \u00fcldist noormeeste konservatiivsemaks muutumise trendi, on \u00e4\u00e4rmiselt oluline noortega turvalises keskkonnas sooga seonduvaid teemasid lahata. Mida enam m\u00f5istavad noored soostereot\u00fc\u00fcpe ning manipuleerimisv\u00f5tteid sotsiaalmeedias, seda suurem vastupanuv\u00f5ime on neil manosf\u00e4\u00e4ri sisule ning ka laiemalt vaenu \u00f5hutavatele narratiividele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-luminous-vivid-amber-background-color has-background has-medium-font-size\"><strong>3. Lugemissoovitusi, \u00f5ppematerjale mujalt maailmast<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:26px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/www.ghll.org.uk\/Andrew%2BTate%2BSchools%2BToolkit.pdf\">https:\/\/www.ghll.org.uk\/Andrew%2BTate%2BSchools%2BToolkit.pdf<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.coe.int\/en\/web\/gender-matters\/activities\">https:\/\/www.coe.int\/en\/web\/gender-matters\/activities<\/a>\u00a0\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/educators4sc.org\/teaching-about-gender-stereotypes\/\">https:\/\/educators4sc.org\/teaching-about-gender-stereotypes\/<\/a>\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.open.edu\/openlearncreate\/pluginfile.php\/272873\/mod_resource\/content\/1\/Classroom%20Activities%20on%20gender%20stereotypes%20and%20equality.pdf\">https:\/\/www.open.edu\/openlearncreate\/pluginfile.php\/272873\/mod_resource\/content\/1\/Classroom%20Activities%20on%20gender%20stereotypes%20and%20equality.pdf<\/a>\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.timeshighereducation.com\/campus\/seven-exercises-incorporate-your-gender-studies-classes\">https:\/\/www.timeshighereducation.com\/campus\/seven-exercises-incorporate-your-gender-studies-classes<\/a>\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"featured_media":15148,"template":"","class_list":["post-15106","useful-material","type-useful-material","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v24.4 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega - Becid<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega - Becid\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Autorid:Maria Murumaa-Mengel (maria.murumaa@ut.ee), Tartu \u00dclikooli meediauuringute kaasprofessorKaarel Lott (kaarel.lott@ut.ee), Tartu \u00dclikooli digimeedia uuringute nooremteadur. See materjal on sulle abiks, kui tahad r\u00e4\u00e4kida noortega Andrew Tate\u2019i laadsetest sisuloojatest ja soorollidest laiemaltki. Siit leiad j\u00e4rgnevat:&nbsp; 1. Kohe kasutatavad tunni\/\u00f5ppe\/vestlusmaterjalid, kuus harjutust:1.1. S\u00fcvenev v\u00e4\u00e4rtusl\u00f5he1.2. Mehelikkus ja naiselikkus sotsiaalsete konstruktidena1.3. Tagurpidi-maailm1.4. Isiklikult kogetud eba\u00f5iglused1.5. Perspektiivivahetus1.6. Manfluencer&#8217;ite bingo1.7. Tate\u2019i s\u00f5numid2. [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Becid\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-12-03T15:10:33+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/OG_becid.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"630\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/\",\"name\":\"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega - Becid\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/BECID-blogi-news-MIL-2.svg\",\"datePublished\":\"2024-12-03T15:01:20+00:00\",\"dateModified\":\"2024-12-03T15:10:33+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/BECID-blogi-news-MIL-2.svg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/BECID-blogi-news-MIL-2.svg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#website\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/\",\"name\":\"Becid\",\"description\":\"\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization\",\"name\":\"ennio\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png\",\"contentUrl\":\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png\",\"width\":128,\"height\":128,\"caption\":\"ennio\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/\"}}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega - Becid","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega - Becid","og_description":"Autorid:Maria Murumaa-Mengel (maria.murumaa@ut.ee), Tartu \u00dclikooli meediauuringute kaasprofessorKaarel Lott (kaarel.lott@ut.ee), Tartu \u00dclikooli digimeedia uuringute nooremteadur. See materjal on sulle abiks, kui tahad r\u00e4\u00e4kida noortega Andrew Tate\u2019i laadsetest sisuloojatest ja soorollidest laiemaltki. Siit leiad j\u00e4rgnevat:&nbsp; 1. Kohe kasutatavad tunni\/\u00f5ppe\/vestlusmaterjalid, kuus harjutust:1.1. S\u00fcvenev v\u00e4\u00e4rtusl\u00f5he1.2. Mehelikkus ja naiselikkus sotsiaalsete konstruktidena1.3. Tagurpidi-maailm1.4. Isiklikult kogetud eba\u00f5iglused1.5. Perspektiivivahetus1.6. Manfluencer&#8217;ite bingo1.7. Tate\u2019i s\u00f5numid2. [&hellip;]","og_url":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/","og_site_name":"Becid","article_modified_time":"2024-12-03T15:10:33+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":630,"url":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/OG_becid.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/","url":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/","name":"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega - Becid","isPartOf":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/BECID-blogi-news-MIL-2.svg","datePublished":"2024-12-03T15:01:20+00:00","dateModified":"2024-12-03T15:10:33+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#primaryimage","url":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/BECID-blogi-news-MIL-2.svg","contentUrl":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/BECID-blogi-news-MIL-2.svg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/useful-material\/misoguunia-ja-soorollide-kasitlemine-noortega\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/becid.eu\/et\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Misog\u00fc\u00fcnia ja soorollide k\u00e4sitlemine noortega"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#website","url":"https:\/\/becid.eu\/et\/","name":"Becid","description":"","publisher":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/becid.eu\/et\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization","name":"ennio","url":"https:\/\/becid.eu\/et\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png","contentUrl":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png","width":128,"height":128,"caption":"ennio"},"image":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/"}}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/useful-material\/15106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/useful-material"}],"about":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/useful-material"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15148"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}