{"id":14054,"date":"2024-10-17T14:45:36","date_gmt":"2024-10-17T11:45:36","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/?post_type=results_and_studies&p=14054"},"modified":"2024-10-17T14:45:40","modified_gmt":"2024-10-17T11:45:40","slug":"faktikontrolli-ja-desinformatsiooni-regulatsioon-balti-riikides","status":"publish","type":"results_and_studies","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/results_and_studies\/faktikontrolli-ja-desinformatsiooni-regulatsioon-balti-riikides\/","title":{"rendered":"Faktikontrolli ja desinformatsiooni regulatsioon Balti riikides"},"content":{"rendered":"\n

TARTU \u00dcLIKOOLI KOORDINEERITAVA EL-I RAHASTATUD PROJEKTI (ID 118471) TULEM 3.4<\/p>\n\n\n\n

J\u0101nis Buholcs <\/strong>| Vidzeme Rakendusk\u00f5rgkool
Anastasija Tetarenko-Supe <\/strong>| Vidzeme Rakendusk\u00f5rgkool
Sten Torpan<\/strong> | Tartu \u00dclikool
Andres K\u00f5nno<\/strong> | Tallinna \u00dclikool
Vanessa Vorteil<\/strong> | Tallinna \u00dclikool
Auks\u0117 Bal\u010dytien\u0117<\/strong> | Vytautas Magnuse \u00dclikool
Rimgail\u0117 Kasparait\u0117 <\/strong>| Vytautas Magnuse \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n

Raport, mille kokkuv\u00f5te on siia t\u00f5lgitud<\/a>, annab \u00fclevaate sellest, kuidas on L\u00e4tis, Eestis ja Leedus reguleeritud faktikontrolli ja teisi desinformatsiooni vastu v\u00f5itlemise viise.<\/p>\n\n\n\n

Balti riikidel on palju ajaloolisi ja poliitilisi sarnasusi: iseseisvumine p\u00e4rast esimest maailmas\u00f5da, II maailmas\u00f5jale j\u00e4rgnenud n\u00f5ukogude okupatsioon ja iseseisvuse taastamine 1990. aastate alguses. Samuti EL-i ja NATO liikmelisus alates 2004. aastast. Lisaks on k\u00f5igil kolmel riigil piir Venemaaga ja Venemaa p\u00fc\u00fcab pidevalt m\u00f5jutada nende siseasju, mh ka desinformatsiooni kaudu. Tulenevalt sarnasest ajaloolisest kogemusest on Balti riigid rohkelt panustanud infokorratusega seotud n\u00e4htuste uurimisse. Samas tuleb tunnistada, et nende riikide infokeskkonnad on arenenud erinevalt. See puudutab nii seadusi kui ka muid infokeskkonda k\u00e4sitlevaid regulatsioone. Et Balti riigid on EL-i liikmed, m\u00f5jutab EL-i regulatiivne kontekst ka nende seadusi ja poliitikaid, aidates kaasa regulatsiooni \u00fchtlustamisele. Siiski, nagu see raport n\u00e4itab, on nii poliitikakujundajad kui ka teised huvipooled infokeskkonna reguleerimisele l\u00e4henenud erinevalt. <\/p>\n\n\n\n

Balti riikides ei ole seadusi, valitsuse m\u00e4\u00e4rusi ega muid \u00f5iguslikult siduvaid dokumente, mis k\u00e4sitleksid spetsiaalselt faktikontrolli, kuid enamasti toimub faktikontroll ajakirjanduse ja massimeedia regulatiivses kontekstis. Faktikontroll on seotud ka muude algatuste ja tegevustega, mis piiravad v\u00e4\u00e4rinfot, mida \u00f5igusaktid ja poliitikad Balti riikides tunnustavad probleemina. V\u00e4\u00e4rinfo praktikate uurimine Balti riikides annab t\u00e4iendavat teavet \u00f5igusliku ja poliitilise konteksti kohta, milles faktikontrollijad tegutsevad.<\/p>\n\n\n\n

Aruandes k\u00e4sitleme regulatsioone erinevatel tasanditel. Esiteks k\u00e4sitleme \u00f5igusregulatsiooni ja uurime asjakohaseid seadusi, valitsuse m\u00e4\u00e4rusi, poliitikadokumente ja muid ametlikke dokumente. Teiseks vaatame \u00fcle 2022. aasta tugevdatud v\u00e4\u00e4rinfo vastase tegevusjuhendi rakendamise Balti riikides. Kolmandaks kirjeldame dokumente ja tegevusi, mis on seotud v\u00e4\u00e4rinfo vastu v\u00f5itlemise, infokeskkonna tugevdamise ja meediap\u00e4devuse edendamisega v\u00e4ljaspool \u00f5iguslikku raamistikku. Viimane osa kirjeldab ajakirjanduse ja faktikontrolli eneseregulatsiooni, sealhulgas ajakirjanike ja faktikontrollijate eetikanorme ja professionaalseid standardeid.<\/p>\n\n\n\n