{"id":6718,"date":"2024-01-10T09:19:56","date_gmt":"2024-01-10T07:19:56","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/teachers-resource-scam-deconstruction-aid-materials-copy\/"},"modified":"2024-02-06T14:39:19","modified_gmt":"2024-02-06T12:39:19","slug":"teachers-resource-scam-deconstruction-aid-materials-copy","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/teachers-resource-scam-deconstruction-aid-materials-copy\/","title":{"rendered":"Abiks \u00f5petajale – petuskeemide dekonstrueerimise abimaterjalid"},"content":{"rendered":"\n

Maria Murumaa-Mengel
Tartu \u00dclikooli meediauuringute kaasprofessor
maria.murumaa@ut.ee<\/a><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Viimasel ajal on Baltikumi koolid h\u00e4das pommi\u00e4hvardusi sisaldava sp\u00e4mmiga. Lapsed, \u00f5petajad ja vanemad on murelikud, sest info t\u00f5ep\u00e4rasust ja reaalse ohu v\u00f5imalust on keeruline hinnata.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Infokorratuse oludes puutume kokku mitut t\u00fc\u00fcpi infoga, mis ei pruugi olla t\u00f5ene ja v\u00f5ib olla meile kahjulik:<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4\u00e4rinfo<\/strong> (misinformation)<\/em> \u2013 tahtmatult vale v\u00f5i eksitav info.\u00a0
Desinformatsioon <\/strong>(disinformation) \u2013 <\/em>teadlikult ebat\u00f5ene v\u00f5i eksitav info, mis teenib selle looja v\u00f5i levitaja eesm\u00e4rke. Ebasoovitav termin on v\u00e4\u00e4rinfo.
Kuriinfo <\/strong>(malinformation) <\/em>\u2013 \u00f5ige info, mida jagatakse kahju tekitamise eesm\u00e4rgil.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

\u00d5pilased ja \u00f5petajad saavad oma infovastupidavust t\u00f5sta sellega, kui p\u00fc\u00fcavad anal\u00fc\u00fcsida eri t\u00fc\u00fcpi informatsiooni, millega nad igap\u00e4evaselt kokku puutuvad ning m\u00f5ista, miks mingid tekstid, visuaalid, s\u00f5numid on m\u00f5jusamad kui teised. Allj\u00e4rgnev artikkel ja test puudutavad petuskeeme, kuid on laiendatavad ka praegusele pommisp\u00e4mmile ja infotarbimisele laiemalt.<\/p>\n\n\n\n

Algselt ilmunud: https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/95017567\/b-teadlased-kolm-lihtsat-pohimotet-aitavad-hoida-end-pettuste-ja-valeinfo-eest-b<\/a><\/p>\n\n\n\n

Teadlased: kolm lihtsat p\u00f5him\u00f5tet aitavad hoida end pettuste ja valeinfo eest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Petuskeemide ja valeinfo kahjude eest saab iga inimene end kaitsta, kui j\u00e4rgib kolme lihtsat p\u00f5him\u00f5tet, mille pakkusid v\u00e4lja Tartu \u00dclikooli sotsiaalteadlased Kristjan Kikerpill ja Marju Himma oma erinevate uuringute p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n

\u00a0 <\/p>\n\n\n\n

FOTO: KRISTJAN KIKERPILL<\/p>\n\n\n\n

Politsei andis taas teada, et korravalvurite v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajatena esinevad kelmid petavad inimestelt v\u00e4lja k\u00fcmneid tuhandeid eurosid. V\u00f5i siis lugu, kuidas \u00e4hvardati jagada inimesest piinlikke pilte, mis kogutud internetist, ja ohver muidugi maksis. Ja siis juhtum, kus inimene l\u00e4ks kaasa sotsiaalmeedias n\u00e4htud infoga suurt tootlikkust lubanud investeerimisskeemist, kuid mis j\u00e4ttis \u201cinvestorid\u201d l\u00f5puks t\u00fchjade pihkudega.<\/p>\n\n\n\n

Noid, pealtn\u00e4ha \u00f5petlikke lugusid v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida l\u00f5putult, kuid neist pole kasu, vaja on hoopis universaalseid alusp\u00f5him\u00f5tteid. Tartu \u00dclikooli doktorant Kristjan Kikerpill uuris oma doktorit\u00f6\u00f6s kuritegevust kui kommunikatsiooni, t\u00e4psemalt seda, millist ohvriks langemise ennetamist toetavat informatsiooni lekib inimestele nende vastu suunatud netikelmuste ja manipulatsioonir\u00fcnnete s\u00f5nastusest, n\u00e4iteks olukorras, kus inimeselt \u00fcritatakse raha v\u00e4lja petta telefonitsi.<\/p>\n\n\n\n

Ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma osaleb meediakirjaoskuse projektis SMaRT-EU, milles otsitakse erinevaid viise, kuidas inimene saaks end kaitsta manipuleeriva v\u00f5i kahjustava info eest. Omavahel arutades j\u00f5udsid Kikerpill ja Himma t\u00f5demusele, et nii kuritegevusliku manipulatsioonir\u00fcnde kui ka valeinfokampaaniate vastu kaitsmisel aitavad \u00fcsna sarnased p\u00f5him\u00f5tted.<\/p>\n\n\n\n

Iga\u00fcks v\u00f5ib olla ohver<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Lollilt tulebki raha \u00e4ra v\u00f5tta \u2013 see v\u00f5ib k\u00f5lada nii m\u00f5negi peavangutuse k\u00f5rvale, kui loetakse j\u00e4rjekordset lugu, milles keegi on pettuse ohvriks langenud. \u201cKui leida \u00f5ige olukord, \u00f5ige kontekst ja \u00f5ige haavatavusnupp, mida just tol momendil vajutada, pole keegi kelmuste eest sada protsenti kaitstud. P\u00f5hjendamatu eksimatuse tunne ja painav soov ohvreid parastada on tunnusm\u00e4rgid, mis esinevad neil, kes pole oskusliku kelmi teele sattunud,\u201d nendib Kikerpill.<\/p>\n\n\n\n

Sama kehtib valeuudiste v\u00f5i mistahes muus vormis infoh\u00e4irete kohta, leiab Himma. Valeuudised on sageli rohkem uudiste moodi kui ajakirjanduslikud uudised ise. \u201cLevinuim valearusaam on, et valeuudised levivad ajakirjanduses, sest kui on uudis, ju siis ajakirjanduslik,\u201d m\u00e4rgib Himma. Tegelikult levivad need enamasti alternatiivmeedia v\u00e4ljaannetest ning sotsiaalmeedia abil. Kuid nende \u00fchisosa on emotsionaalne ligit\u00f5mbavus: need \u00e4ratavad t\u00e4helepanu ohu v\u00f5i negatiivsusega ja kutsuvad \u00fcles teatud viisil tegutsema.<\/p>\n\n\n\n

\u201cJust \u00fcksp\u00e4ev kl\u00f5psasin Facebookis artiklile, millel oli foto Kaja Kallasest ning pealkiri r\u00e4\u00e4kis piirangute t\u00f5ttu enesevalitsuse kaotamisest. Leht j\u00f5udis vaevalt avaneda, kui sain aru, et tegu oli fabritseeritud lehega, mis ilmselt paigaldas mu arvutisse pahavara,\u201d kirjeldab Himma. Kui meediauurija langeb sellise valeinfo l\u00f5ksu, v\u00f5ib see juhtuda iga\u00fchega.<\/p>\n\n\n\n

Kontrolli allikat, kuid vaheta kanalit<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Kuigi enamlevinud soovitus on kontrollida info allikat, ei toimi see enam alati. Propaganda v\u00f5i kahjustava eesm\u00e4rgiga levitatav info v\u00f5ib olla t\u00e4iesti t\u00f5ene, kuid valikud ja r\u00f5huasetused on tehtud viisil, et pidevalt vahendatud lood j\u00e4tavad mingist teemast \u00fchek\u00fclgse, sageli \u00e4rritava v\u00f5i \u00e4reva ja vaenu \u00f5hutava mulje.<\/p>\n\n\n\n

\u201cInfot tuleb kontrollida ning enamasti piisab esialgu lihtsast otsingumootorist. Mis vastuse see annab info algallika kohta? Kas sama vastuse saab erinevatest, teineteist v\u00e4listavatest allikatest?\u201d toob Himma v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

Kikerpill lisab, et pettuste puhul ei ole vahet, kas see tuleb e-kirjana, telefonik\u00f5nena v\u00f5i ilmub pettur sulle ukse taha. Oluline on kontrollida infot mingist teisest kanalist: e-kirja puhul mitte kl\u00f5psata selles sisalduvale lingile v\u00f5i manusele, vaid hoopis googeldada n\u00e4iteks kirja saatjat. Telefonik\u00f5nes v\u00e4idetavat tasub kontrollida pereliikmelt v\u00f5i tuttavalt k\u00fcsides v\u00f5i samuti internetis v\u00e4itele t\u00f5estust otsides.<\/p>\n\n\n\n

\u201cPettus on kanalineutraalne,\u201d sedastab Kikerpill. See t\u00e4hendab, et inimene peaks \u00e4ra unustama, et teatud t\u00fc\u00fcpi pettused levivad teatud kanalites. Vastupidi, pettusel on universaalsed tunnused olenemata kanalist, kus see tehakse ning seep\u00e4rast j\u00f5uab valele j\u00e4lile teise kanali abil infot kontrollides.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks pettuste ja valeinfo \u00fchisjoon on tegudele suunamine.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rka, et sind suunatakse tegutsema<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Vaata huvitavat pakkumist, k\u00fclasta lehte, ava manus, v\u00f5ta pangast raha v\u00e4lja, osta kohe, see ohustab ka sind, anna ligip\u00e4\u00e4s, kanna raha, allkirjasta petitsioon\u2026 N\u00e4ete neis \u00fchisosa? See on \u00fcleskutse tegutsema, kas kohe v\u00f5i h\u00e4\u00e4lestama end pikemas perspektiivis teatud viisil k\u00e4ituma.<\/p>\n\n\n\n

\u201cKl\u00f5psamine on ka tegu!\u201d juhib Kikerpill t\u00e4helepanu. Himma lisab, et desinformatsiooni puhul v\u00f5ib inimest \u00e4rgitada teatud viisil h\u00e4\u00e4letama valimistel, protestima (poliitiliste) otsuste vastu v\u00f5i levitada hirmu ja paanikat, mis teatavasti levib sealt edasi juba suust-suhu.<\/p>\n\n\n\n

Seega enese kaitsmiseks pettuste ja infoh\u00e4irete eest, tuleb kohe hinnata, kas ja mida teid \u00e4rgitatakse tegema. \u201cKui on mingitki sorti \u00fcleskutse, tuleks asuda kriitiliselt kontrollima saadud infot,\u201d \u00fctleb Himma. \u201cJa aeg tuleb maha v\u00f5tta,\u201d s\u00f5nab Kikerpill ja lisab: \u201c\u00c4ra kiirusta, raha ei pea kiirelt sinu juurest lahkuma. P\u00e4ris olukordades, kus on t\u00f5esti vaja raha kanda, seatakse selleks t\u00e4htajad ja antakse aega.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Sageli kasutavad petturid \u00e4ra just ajasurvet: \u201ctee \u00fclekanne kiiresti\u201d, \u201cainult kohe investeerides saad suure kasumi\u201d, \u201cteie l\u00e4hedane vajab kohe abi\u201d. Ajasurve tekitab paanikat, milles inimesed ei suuda enamasti selgelt m\u00f5elda ning asuvad otsustama ja tegutsema emotsioonide pealt.<\/p>\n\n\n\n

Kuna kelmide ja valeinfo levitajate \u00e4rimudel on \u00fcles ehitatud veenvusele, kasutatavad nad tegudele suunavate s\u00f5numite veenvuse t\u00f5stmiseks sageli \u00e4ra parasjagu \u00fchiskonnas toimuvaid s\u00fcndmusi. Need loovad petus\u00f5numitele ja valeinfole tarviliku tausta ehk \u00fchiskondliku konteksti. Kontekstiks v\u00f5ivad olla nii poliitiline kiskumine, j\u00f5ulud kui ka vahetult vabanenud pensioniraha.<\/p>\n\n\n\n

Tunne \u00e4ra emotsiooniga m\u00e4ngimine<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\u00c4kki teate neid olukordi, kus kerjus k\u00fcsib t\u00e4naval turistidelt 10 eurot oma just t\u00e4na s\u00fcndinud lapsele. \u201cT\u00f5en\u00e4oliselt on tal eelmised neli kuud iga p\u00e4ev laps s\u00fcndinud,\u201d nendib Kikeprill oma kogemust meenutades.<\/p>\n\n\n\n

Sellised situatsioonid on petistel h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud ja harjutatud. Need m\u00e4ngivad inimeste emotsioonidel ning neil on vaid \u00fcks eesm\u00e4rk: saada sihtm\u00e4rk viivitamatult juhiste j\u00e4rgi tegutsema, n\u00e4iteks lingil kl\u00f5psama v\u00f5i tundmatut tarkvara paigaldama, ja kelmidele viimaste soovitut edastama. Kelmide jaoks on olukorra kontrollimine \u00e4\u00e4rmiselt oluline ning seegi on k\u00f5igi pettuste \u00fchisosa.<\/p>\n\n\n\n

Valeuudis v\u00f5i mistahes muu eksitava v\u00f5i kahjustava sisuga info tekitab meis alati tugevaid emotsioone. \u201cSee v\u00f5ib meid vastandada millelegi v\u00f5i hoopis panna tugevalt millelegi kaasa elama. N\u00e4iteks vaktsiinivastast k\u00f5netab tugevalt emotsionaalne lugu vaktsiinide kahjustavast m\u00f5just ning see v\u00f5ibki olla info levitaja eesm\u00e4rk \u2013 veenda inimest tugevamalt juba olemasolevates seisukohtades,\u201d selgitab Himma.<\/p>\n\n\n\n

Pettustest on v\u00e4ga levinud skeemid, kus inimestelt k\u00fcsitakse raha nende \u00f5nnetusse sattunud l\u00e4hedase jaoks v\u00f5i kogutakse raha raskesti haige inimese tarvis, kes aga kiire infootsingu tulemusena osutub v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelaseks.<\/p>\n\n\n\n

Kui sinuni j\u00f5udev info tekitab kaastunnet, viha, kurbust, hirmu v\u00f5i muid tugevaid tundeid ja paneb emotsionaalselt reageerima, kaalu, kas see v\u00f5ib olla kellegi pahatahtlik soov sind petta v\u00f5i valeinfoga m\u00f5jutada.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rka SKEEMI, peata P\u00c4TT<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\u00dcksikud lood ei anna v\u00f5imalust \u00f5ppida, mida teha teisiti. Pigem on vaja alusp\u00f5him\u00f5tteid, kuidas \u00e4ra tunda v\u00f5imalikku pettust. \u201cL\u00f5kke \u00e4\u00e4res ei r\u00e4\u00e4gita lihtsalt niisama lugusid. Mis on muinasjutu r\u00e4\u00e4kimise eesm\u00e4rk? Selles on alati mingi \u00f5petlik iva,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kikerpill. K\u00fcberpettuste taga \u00fchisjooni otsides leidiski ta selle \u00fcldkehtiva \u00f5petliku mustri, mis kehtib ka infoh\u00e4irete \u00e4ratundmisel. Ta on selle v\u00f5tnud kokku s\u00f5nam\u00e4nguna \u201cm\u00e4rka SKEEMi, peata P\u00c4TT\u201d, kus pettuse olemuse loetlevad \u00fcles j\u00e4rgmised m\u00e4rks\u00f5nad: s\u00f5num, kontekst, edastusviis, emotsioonidega m\u00e4ngimine, pettus \u00e4rgitab tunnetep\u00f5hiselt tegutsema.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

(Enese)test:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vabas vormis vastusega: too m\u00f5ni n\u00e4ide petuskeemist, millega oled ise kokku puutunud v\u00f5i millest olid enne selle artikli lugemist kuulnud.<\/strong>

<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Kuidas valeuudised tavaliselt levivad?<\/strong>

– \u00f5htuste teleuudiste vahendusel– meelelahutusrubriikide vahendusel p\u00e4evalehtede online-portaalides– raadiouudistes, kus ei ole aega uudiseid kontrollida–<\/strong> eelk\u00f5ige alternatiiv- ja sotsiaalmeedia toel<\/strong><\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Mida t\u00e4hendab info emotsionaalne ligit\u00f5mbavus?<\/strong>

– info tekitab tugevaid tundeid<\/strong>– uudiseid tuleb edastada naeratades– k\u00fcberp\u00e4tid on edukamad, kui nad on ilusad– positiivne info levib kiiremini<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Mida soovitas meediauurija Marju Himma teha infot kontrollides?<\/strong>

– k\u00e4ia mitu korda samal lehek\u00fcljel, et vaadata, kas info on j\u00e4\u00e4nud samaks– kontrollida info allikaid, klikkides loos toodud h\u00fcperlinkidele ja seotud lugudele– otsida, kas samasugune info on k\u00e4ttesaadav ka teistest, \u00fcksteisest v\u00e4ga erinevatest allikatest<\/strong>– pidada oma peaga m\u00f5tlemist k\u00f5ige paremaks meetodiks<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Mida peaks tegema, kui sinu e-posti tuleb mingi natuke imelik (nt talle mitte omased kirjavead ja kiri algab liiga ametlikult) kiri sinu emalt, mis palub sul kl\u00f5psata lingile ja teda aidata?<\/strong>

– no muidugi kl\u00f5psa ja aita, mingi ps\u00fchhopaat oled v\u00f5i?– helistan emale ja k\u00fcsin, kas ta on mulle meili saatnud<\/strong>– kl\u00f5psan lingile, aga enne panen k\u00f5ik teised aknad ja vahelehed kinni– kustutan kirja kohe, ilma l\u00f5puni lugematagi \u00e4ra<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Mida t\u00e4hendab Kristjan Kikerpilli v\u00e4ide et \u201cpettus on kanalineutraalne\u201d?<\/strong>

– pettustel on universaalsed tunnused, olenemata kanalist<\/strong>– pettused on tavaliselt esitatud v\u00e4ga neutraalses keeles– k\u00f5ik pettused suunatakse k\u00f5igile olemasolevatele platvormidele– pettuste \u00e4rahoidmiseks oleks tarvis luua rohkem kanalaid<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Kui sulle pakutakse v\u00e4ga head v\u00f5imalust teenida kiiresti raha (\u201cviimane v\u00f5imalus!\u201d, \u201cainult kohe investeerides saad kasumi!\u201d), siis v\u00f5iks meediauurijate soovitusel:<\/strong>

– kiiresti oma hoiup\u00f5rsas ekraani pihta visata– v\u00f5tta aega, sest raha ei pea kiirelt sinu juurest lahkuma<\/strong>– v\u00f5tta v\u00f5imalusest kiiresti kinni, sest raha peab kiiresti ringlema– esimesel v\u00f5imalusel \u00fclekanne \u00e4ra teha ja sellest teistele mitte r\u00e4\u00e4kida, muidu kasum v\u00e4heneb\u00a0<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Vabas vormis vastusega: \u201cKuna kelmide ja valeinfo levitajate \u00e4rimudel on \u00fcles ehitatud veenvusele, kasutatavad nad tegudele suunavate s\u00f5numite veenvuse t\u00f5stmiseks sageli \u00e4ra parasjagu \u00fchiskonnas toimuvaid s\u00fcndmusi. Need loovad petus\u00f5numitele ja valeinfole tarviliku tausta ehk \u00fchiskondliku konteksti. Kontekstiks v\u00f5ivad olla nii poliitiline kiskumine, j\u00f5ulud kui ka vahetult vabanenud pensioniraha.\u201d Too veel m\u00f5ni n\u00e4ide praegu aktuaalsetest teemadest, mida kelmid saavad \u00e4ra kasutada petuskeemide \u00fcles ehitamisel ja lugudes, mida nad ohvritele r\u00e4\u00e4givad.<\/strong>

\u00a0<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Mis on tugevad emotsioonid, mis v\u00f5ivad meid panna kl\u00f5psama petulinkidel ja muud muudi petuskeemide ohvriks langema?<\/strong>

– r\u00f5\u00f5m – nt ma olen v\u00f5itnud miljon eurot!<\/strong>– hirm – nt kui ma ei maksa, siis avaldatakse mu veebikaamera salvestused!<\/strong>– viha – nt (NB! vale!)infokild, et valitsus k\u00e4sib homsest alates k\u00f5igil end iga p\u00e4ev vaktsineerida<\/strong>– iha – nt imeilus ja seksikas inimene palub osta endale lennupiletid, et saaks k\u00fclla tulla\u00a0<\/strong>– kaastunne – nt maamiini otsa astunud koerakese perenaine vajab abi raviarvete maksmisel<\/strong>\u00a0<\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Mis on selle artikli p\u00f5hjal \u201cSKEEMi\u201d osad?<\/strong>

– sai, kartul, energiajook, ekleerid– said kavalasti e-kanalites enda mammonast (lahti)– skandaalid, kaklused, emotsioonid, elementaarne, meedia– s\u00f5num, kontekst, edastusviis, emotsioonidega m\u00e4ngimine<\/strong><\/p> <\/div> <\/div>\n\n\n\n

Lisamaterjalid<\/summary>\n