{"id":6592,"date":"2024-01-09T19:18:47","date_gmt":"2024-01-09T17:18:47","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/6483-copy\/"},"modified":"2024-02-06T14:40:11","modified_gmt":"2024-02-06T12:40:11","slug":"abivahend-opetajatele-influencerite-sisu-analuusimine-klassiruumis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/abivahend-opetajatele-influencerite-sisu-analuusimine-klassiruumis\/","title":{"rendered":"Abivahend \u00f5petajatele: influencerite sisu anal\u00fc\u00fcsimine klassiruumis"},"content":{"rendered":"\n
Maria Murumaa-Mengel, T\u00dc meediauuringute kaasprofessor See materjal k\u00e4sitleb sisuloojate (ehk influencer<\/em>ite, mikrokuulsuste, suunamudijate, sotsiaalmeediastaaride, kuidas iganes me neid kutsume) sisu anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5imalusi koolitunnis v\u00f5i muudes kontekstides, kus noortega pikemalt juttu saab ajada.<\/p>\n\n\n\n Selles dokumendis on kolm osa: Kas ja kuidas suunamudijad meid m\u00f5jutavad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Maria Murumaa-Mengel, T\u00dc meediauuringute kaasprofessor<\/p>\n\n\n\n \u201cSuunamudija\u201d on s\u00f5na, mille pakkusid m\u00f5ni aasta tagasi toimunud s\u00f5nade leiutamise v\u00f5istlusel v\u00e4lja lapsed ja see s\u00f5na maitses nii hea ja \u00f5ige, et l\u00e4ks kiiresti laialt kasutusse. T\u00f5si, suunamudijad ise pole seda v\u00e4ga eelistanud – \u201csisulooja\u201d, \u201cinfluencer<\/em>\u201d v\u00f5i platvormikesksed terminid nagu \u201cjuutuuber\u201d, \u201cinstagrammer\u201d, \u201ctiktokker\u201d v\u00f5i \u201cblogija\u201d on paralleelselt kasutusel. Ja tegelikult on termineid kasutusel veel enamgi: m\u00f5juisik, netikuulsus, digi-arvamusliider, br\u00e4ndisaadik, sotsiaalmeediakuulsus, trendilooja, mikrokuulsus, jne. Aga r\u00e4\u00e4gime siinkohal sageli ikkagi \u00fchest ja samast – inimestest, kes on sotsiaalmeediaplatvormidele sisu luues kogunud endale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt j\u00e4lgijaid ja keda peetakse suuremas v\u00f5i v\u00e4iksemas ringis omamoodi arvamusliidriteks. Tasub muidugi meeles pidada, et sisu, mida luuakse ja kuulsus, mida saavutatakse, v\u00f5ib erineda – m\u00f5ned inimesed saavad kogemata interneti-kuulsaks (meemistatud inimesed, viraalseks l\u00e4inud sisu), m\u00f5ned inimesed t\u00f6\u00f6tavad s\u00fcsteemselt ja professionaalselt influencer<\/em>i staatuse poole, m\u00f5ned loovad sisu eelk\u00f5ige enda jaoks ja avastavad siis, et aja jooksul on lisandunud palju huvitunud j\u00e4lgijaid. <\/p>\n\n\n\n Kusjuures, turunduses p\u00fc\u00fctakse eristada m\u00f5ju potentsiaalset ulatust ja nii eristatakse m\u00f5nikord nano-, mikro-, makro- ja megainfluencer<\/em>eid. Nanoinfluencer<\/em> v\u00f5ib olla n\u00e4iteks v\u00e4ikese, aga v\u00e4ga lojaalse j\u00e4lgijaskonnaga limameister YouTube\u2019is, megainfluencer<\/em>iteks kategoriseeruvad n\u00e4iteks Kardashianid ja Charli D’Amelio. Ka v\u00f5hikule on t\u00f5en\u00e4oliselt selge, et j\u00e4lgijate numbrid nende kategooriate taga on kontekstist s\u00f5ltuvad – Hiina ja Setumaa suunamudija tegutsevad v\u00e4ga erineva suurusega v\u00e4ljal. Turunduskommunikatsiooni-uuringutes on leidnud t\u00f5estust aga fakt, et v\u00e4iksemate j\u00e4lgijaskondadega suunamudijate m\u00f5ju oma auditooriumi liikmetele on sageli tugevam kui megastaaride m\u00f5ju (De Veirman et al, 2017; Park et al, 2021), suuremate sotsiaalsete murrangute ja muutuste esilekutsumiseks soovitavad viimased uuringud samuti keskenduda hoopis nn \u201c\u00e4\u00e4realadele\u201d ja sealsetele v\u00e4ikestele m\u00f5juisikutele (Guilbeault & Centola, 2021). Suurte j\u00e4lgijanumbritega suunamudijad tunduvad inimestele k\u00fcll meeldivamad, kuid nende arvamuse v\u00e4\u00e4rtustamine ei pruugi olla oluline, sest nad ei tundu enam nii autentsed. Sellest pikemalt pisut allpool.<\/p>\n\n\n\n Mis m\u00f5ju neil ikka olla saab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nii m\u00f5nigi skeptiliselt meelestatud lugeja teeb siinkohal \u201chmh!\u201d ja m\u00f5tleb: \u201cKah mul mudijad ja arvamusliidrid! See on ju k\u00f5ik \u00fcks suur tilulilu, mis m\u00f5ju neil ikka niiv\u00e4ga on!\u201d Arvukad uuringud nii meilt kui mujalt (vt nt Abidin, 2018; Mesipuu, 2022; \u00d5unpuu 2019; Viru, 2019; Miil 2019; Lukk, 2019; Kaljuvee, 2015) on viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul veenvalt t\u00f5estanud, et kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks – on ikka k\u00fcll. Pereblogija lugejaskond v\u00f5ib olla suurem kui maakonnalehe oma, tiktokkeril j\u00e4lgijaid rohkem kui m\u00f5jukaimal uudistesaatel, juutuuberi arvamus maksta rohkem kui tipp-poliitiku oma. Ja suunamudijaid on palju ja erinevaid – see on roosabanaanike TikTokis k\u00fc\u00fcntest, veeohutusest ja Laua Viinast vaheldumisi postitamas, aga see on ka pension\u00e4r Arvo Kassin YouTube\u2019is koduseid toite tegemas, see on parem\u00e4\u00e4rmuslik podcaster ja see on 9-aastane tantsustaar. Ehkki sisuloojate otsest ja kiiresti v\u00e4ljenduvat m\u00f5ju on keeruline m\u00f5\u00f5ta (vt nt Folkvord & de Bruijne, 2020), v\u00f5ib siiski v\u00e4ita, et suunamudijad m\u00f5jutavad inimeste ostuk\u00e4itumist (nii konkreetsete toodete eelistamist teistele kui ka elustiili ja tarbimisk\u00e4itumisega seonduvaid k\u00fcsimusi), tervisega seonduvaid valikuid (dieedid, ideaalsed kehakujud, iluoperatsioonid, suhtumine vaktsineerimisse jne), poliitilisi eelistusi (nii konkreetsete parteide ja poliitikute toetust kui ka laiemaid, maailmavaatelisi t\u00f5ekspidamisi). <\/p>\n\n\n\n Markantse n\u00e4itena v\u00f5ib tuua \u201cPalja Porgandi efekti\u201d. 2019. aastal kirjutas toona paljude noorte naiste jaoks oluline m\u00f5juisik, blogija Paljas Porgand, kuidas antibeebipillid on tervisele kahjulikud ja soovitas alternatiivina g\u00fcnekoloogide hinnangul v\u00e4ga ebausaldusv\u00e4\u00e4rset kalendermeetodil p\u00f5hinevat monitori (sest selle tootjaga oli tal koost\u00f6\u00f6leping ja ta sai soovitamise eest materiaalset kasu). M\u00f5ne aja p\u00e4rast hakkasid eesti naistearstid m\u00e4rkama, et soovimatute raseduste puhul k\u00e4is nii m\u00f5negi patsiendi jutust l\u00e4bi Palja Porgandi nimi ja blogist saadud soovitused (Laser, 2019). Ehk siis – tunda oli \u00fche suunamudija m\u00f5ju soovimatute raseduste esinemissagedusele, v\u00e4ga v\u00e4iksel moel kaudselt ka Eesti iibele ja kahjuks ka paljude noorte tulevikule ja pereplaneerimisele.<\/p>\n\n\n\n Laiemalt m\u00f5jutavad suunamudijad sotsiaalset reaalsust, kultuuri ja kommunikatsiooni ennast. Jah, (teismelised) sisuloojad m\u00f5jutavad j\u00f5uliselt seda, mida me normaalseks ja ebanormaalseks peame, mis on ihaldusv\u00e4\u00e4rne, mis teenib p\u00f5lastava pilgu, kuidas \u00fcksteisega suhtleme, mis on baasteadmised ja t\u00fcvitekstid. Seega – isegi kui me ise influencer<\/em>-kultuurist suuremat ei pea v\u00f5i m\u00f5nikord selle \u00fcle tigedat naljagi heidame (vaata nt @influencersinthewild Instagramis), ei saa v\u00e4ita, et tegemist on t\u00e4htsusetu vilksatusega radaril. Seda on m\u00f5istnud maailma v\u00f5imsaimadki – n\u00e4iteks Venemaa s\u00f5jas Ukraina vastu on influencer<\/em>itel kandev roll, nii oluline, et USA tiktokkereid briifis Valge Maja suisa eraldi, legitimiseerides sellega taaskord selles valdkonnas tegutsejaid.<\/p>\n\n\n\n Vanad teooriad, uued n\u00e4htused<\/strong><\/p>\n\n\n\n Meedia- ja kommunikatsiooniuuringute seisukohast on tegemist v\u00e4ga vana n\u00e4htusega, juba 1950ndatel r\u00e4\u00e4giti kaheastmelisest kommunikatsioonivoost, mille tuum on l\u00fchidalt kokkuv\u00f5ttes: s\u00f5numid on m\u00f5jusamad, kui neid edastavad sotsiaalsete gruppide jaoks olulised inimesed, m\u00f5juliidrid. Viiek\u00fcmnendate maailmas olid nendeks eelk\u00f5ige f\u00fc\u00fcsiliste kogukondade v\u00f5tmeisikud (k\u00fclavanemad, kiriku\u00f5petajad, jne), kuid t\u00e4na on info vahendajateks ja arvamuste kujundajateks sageli sotsiaalmeedias tegutsevad suunamudijad. <\/p>\n\n\n\n Kui me juba vanade, aga t\u00e4nases p\u00e4evas aktuaalsete sotsiaalteooriate juurde koperdasime, siis tasub ehk mainida ka 1956. aastast p\u00e4rit parasotsiaalsete suhete teooriat, mille kohaselt saab meedia vahendusel tekkida illusioon omavahel eksisteerivast suhtest, mis tundub \u00fchele osapoolele t\u00f5eline, aga tegelikult seda ei ole. Heaks n\u00e4iteks on seebiooperite ja reality show<\/em>de staarid, kelle f\u00e4nnidele ja j\u00e4lgijatele v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da tunne, et nad justnagu teaksid ekraanil olevat inimest, talle elatakse kaasa nagu s\u00f5brale. \u201cMis see Esmeralda k\u00fcll t\u00e4na kokku keerab?\u201d v\u00f5i \u201cNo kuidas see Seidi j\u00e4lle niimoodi siis \u00fctles?\u201d Sama tunne viib meid vaatama, kas juutuuber v\u00f5i blogija, keda j\u00e4lgime, on oma sotsiaalmeediakanalitesse midagi uut postitanud. Sama tunne paneb meid huvituma meeldiva tiktokkeri v\u00f5i instagrammeri tegemistest ja neid pika aja jooksul j\u00e4lgima. Parasotsiaalse suhte puhul kujuneb auditooriumi liikmetel illusoorne intiimsuse taju, millega sageli kaasneb usaldus ja samastumine. <\/p>\n\n\n\n Nn \u201cvanu suuri teooriad\u201d on uue aja sisuloojaid k\u00e4sitletavates uuringutes kasutatud muidugi palju rohkem (s\u00fcgavama huvi korral vt Goffmani ees- ja tagalava kontseptsioone, Bourdieu kapitalide teooria kasutamist influencer<\/em>ite tegevuse anal\u00fc\u00fcsis v\u00f5i Rogersi innovatsiooni difusiooni mudeli rakendamist selle teema fookuses).<\/p>\n\n\n\n Neli E-d ehk kuidas nad seda teevad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Pikka aega internetikuulsusi ja influencer<\/em>eid uurinud teadlane Crystal Abidin on v\u00e4lja toonud neli peamist omadust v\u00f5i p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtust, millele suunamudija tegevus v\u00f5ib olla \u00fcles ehitatud. Loomulikult v\u00f5ivad v\u00e4\u00e4rtused omavahel p\u00f5imuda, r\u00f5huasetused siia-sinna nihkuda. Eksklusiivsus<\/strong> t\u00e4hendab, et sisulooja pakub oma j\u00e4lgijatele ligip\u00e4\u00e4su sellele, mis muidu ei ole \u201ctavainimestele\u201d k\u00e4ttesaadav. Sageli t\u00e4hendab see majandusliku kapitali eksponeerimist – kallid esemed, luksuslikud paigad, eksklusiivse ligip\u00e4\u00e4suga \u00fcritused. Sageli n\u00e4eme selle v\u00e4\u00e4rtuse esilet\u00f5usu n\u00e4iteks reisivlogides, aga n\u00e4iteks ka rikaste inimeste laste poolt loodud sotsiaalmeediasisus. <\/p>\n\n\n\n Erakordsuse<\/strong> v\u00e4\u00e4rtus t\u00f5mbab auditooriume ligi eelk\u00f5ige sellep\u00e4rast, et sisulooja on t\u00f5esti eriline, k\u00f5rge ekspertsusega. Siin v\u00f5ime m\u00f5elda k\u00f5ikidele sotsiaalmeedias tegutsevatele ja positiivses m\u00f5ttes viraalseks l\u00e4inud tantsijatele, trummaritele, kunstnikele, k\u00e4sit\u00f6\u00f6listele jne. Nad oskavad midagi, mida meie, \u201ctavainimesed\u201d ei oska. N\u00e4iteks laste seas on hetkel \u00fclipopulaarsed erinevaid m\u00e4nge m\u00e4ngivad juutuuberid, kes on sageli selles tegevuses erakordselt head, olles p\u00fchendanud nt Minecraftis v\u00f5i Sea of Thievesis ekspertsuse ja tehnilise kapitali saavutamisele isegi tuhandeid tunde. Eksootilise<\/strong> sotsiaalmeediakuulsuse puhul tajutakse sisuloojat tavap\u00e4rasest ja \u201cnormaalsest\u201d k\u00f5rvale kalduvana ja seet\u00f5ttu j\u00e4lgimisv\u00e4\u00e4rse ning huvi\u00e4ratavana. Siia alla v\u00f5iks lugeda k\u00f5ik \u0161okeerivale sisule panustavad influencer<\/em>id, teistest erineva f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4limusega sisuloojad, aga ka inimesed, kes on milleski veidras, \u00fcllatavas v\u00f5i ebatavalises \u00fcliosavad. Mukbang<\/em>i \u017eanrile keskenduvad sisuloojad (suurtes kogustes toidu s\u00f6\u00f6mine) hoiavad oma j\u00e4lgijate t\u00e4helepanu just sellise eksootilise kultuurilise kapitali kaudu. <\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige rohkem leiab rakendust aga elulisuse<\/strong> kategooria. Elulisus t\u00e4hendab seda, et sisuloojaga on v\u00f5imalik samastuda, ta on inimene nagu mina ja r\u00e4\u00e4gib oma elust avatult ja autentselt. J\u00e4lgijatel tekib kuuluvustunne, samastumisv\u00f5imalus ja seel\u00e4bi sageli ka kogukonnatunne teiste auditooriumiliikmetega, vahetatakse peamiselt sotsiaalset kapitali. See t\u00e4hendab, et sisulooja n\u00e4itabki end \u201ep\u00e4ris\u201c inimestena, kelle on \u201ep\u00e4ris\u201c probleemid, mitte lavastatud situatsioonid. Meeles tasub aga pidada, et sotsiaalmeediasse j\u00e4\u00e4dvustuste loomises on alati teatud esinemise, l\u00e4bim\u00f5elduse ja performatiivsuse aste. K\u00f5ige selle juurde k\u00e4ivatest tehnilistest v\u00f5tetest ja strateegiatest saab l\u00e4hemalt lugeda n\u00e4iteks Anett Taali (2021) bakalaureuset\u00f6\u00f6st.<\/p>\n\n\n\n Ole\/tundu siiras ja r\u00e4\u00e4gi minuga! <\/strong><\/p>\n\n\n\n Hoolimata \u201cdomineeriva E\u201d valikust, peavad t\u00e4nased sisuloojad l\u00e4bivalt tunduma aga autentsed<\/strong> ja dialoogilised<\/strong>. Me laseme suunamudija enda p\u00e4he siis, kui me teda usaldame, ta tundub meile oma tegemistes ja v\u00e4lja\u00fctlemistes siiras. Autentsuse ja l\u00e4heduse puhul on miks-see-t\u00f6\u00f6tab k\u00fcsimus lihtsa vastusega: minul kui tavainimesel on lihtsam usaldada ja samastuda naabri-Mariga kui kauge Hollywoodi-t\u00e4hega. Esimene maadleb t\u00f5en\u00e4oliselt samasuguste probleemidega nagu mina – muretseb kallinevate hindade ja kehva puhkuseilma p\u00e4rast ja m\u00f5tleb sotsiaalmeedias valjusti, mida s\u00f6\u00f6giks kokku keerata poolest pakist l\u00e4\u00e4tsedest ja kapinurgas norutavast sidrunimahla kontsentraadist. Vanakooli-Hollywoodi t\u00e4ht elab aga elu, millega minul pole suurt midagi pistmist: tema s\u00f5nad on hoolikalt PR-tiimi poolt valitud, kehva ilma eest saab lennata maailma teise otsa, s\u00f6\u00f6gi valmistab erakokk ja k\u00f5hulihaste optimaalse kuju eest hoolitseb eratreener. Sellep\u00e4rast ongi k\u00f5ik klassikalised kaugelseisvad kuulsused end tasapisi sotsiaalmeediasse nihutanud, kus nad samuti uutmoodi siirast ja autentset (mikro)kuulsust ehk kalibreeritud amat\u00f6\u00f6rlikkust (Abidin, 2017) saavutada p\u00fc\u00fcavad.<\/p>\n\n\n\n Siirus v\u00f5ib v\u00e4ljenduda miljonil eri moel – olla naiivselt materialistlik, \u017eanritruult ettearvatav, filosoofiliselt deep<\/em>, piinlikult naljakas, kirglikult idealistlik, milline iganes. Kui aga auditoorium ampsab l\u00e4bi, et suunamudija pingutab liiga palju, matkib kedagi teist, korrutab ettekirjutatud turunduss\u00f5numeid, ei ole oma p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustes j\u00e4rjekindel v\u00f5i peidab midagi, siis v\u00f5ib sisulooja saada viha- ja m\u00f5nituslaine osaliseks ning j\u00e4\u00e4da ilma t\u00e4helepanumajanduse k\u00f5ige t\u00e4htsamast kapitalist – meie silmamunadest, k\u00f5rvadest ja n\u00e4puotsadest. <\/p>\n\n\n\n Teisalt, meile ei pea need, keda me kirglikult j\u00e4lgime, tingimata meeldima. Vihavaatamine (hate-watching<\/em>) v\u00f5i irooniline j\u00e4lgimine on \u00fcsna levinud praktikad (Murumaa-Mengel & Siibak, 2020), kus suunamudijat j\u00e4lgitakse selleks, et ennast parema ja v\u00e4\u00e4rtuslikumana tunda. Teaduslikes k\u00e4sitlustes eristatakse v\u00f5rdlust “\u00fclespoole” (endast paremate, edukamate, ilusamate inimestega) ja “allapoole” (nendega, keda me tajume endast kehvema, koledama, rumalamana jne). Miks inimesed j\u00e4lgisid andunult V\u00f5sa-Petsi saateid, \u201cT\u00fcdrukute \u00f5htut\u201d ja \u201cPoissmeeste pidu\u201d, otsisid Eestlaste Kolmnurgast k\u00f5ige jaburamaid joodikuid, kelle live<\/em>\u2019sid vaadata? Allapoole suunaga sotsiaalne v\u00f5rdlus m\u00e4ngis kindlasti olulist rolli. Selle \u017eanri kangelased nagu Rahaboss, Kidra, L\u00e4dra ja Papa K\u00e4hrik (lugeja v\u00f5ib siia m\u00f5elda juurde tema jaoks hetkel relevantseid sotsiaalmeedia-kuulsusi) ei pruugi meile alati meeldida, aga me v\u00f5ime leida end neile kaasa elamast, sest meie vahele on tekkinud parasotsiaalne suhe. <\/p>\n\n\n\n Parasotsiaalne suhe saab tugevam, kui suunamudija meid k\u00f5netab – dialoogilisus v\u00f5ib v\u00e4ljenduda vestluslikus toonis, intertekstuaalsetes viidetes, koost\u00f6ises sisus, video l\u00f5pus k\u00fcsimuste esitamises, kiirk\u00fcsitluste tegemises, AMA-\u017eanri kasutamises, kommentaariumist teatud kommentaaride ettelugemises ja oma j\u00e4lgijatele t\u00e4helepanu andmises. \u201cMeid on m\u00e4rgatud!\u201d ja \u201cTa tahab p\u00e4riselt teada!\u201d on oluline tunne, mis meid sotsiaalmeedia sisuloojatega seob. <\/p>\n\n\n\n Niisiis, j\u00e4rgmine kord, kui m\u00f5ne sisulooja-suunamudija tegemisi j\u00e4lgid, v\u00f5id ju vaikselt n\u00e4ppude peal lugeda, milliseid v\u00f5tteid ja m\u00f5jusid \u00e4ra tunned: j\u00e4lgijaskonna teadlik suurendamine\/piiramine? Laiale v\u00e4ljale v\u00f5i \u00e4\u00e4realadele s\u00f5numite sihtimine? \u00dcles- v\u00f5i allapoole sotsiaalse v\u00f5rdluse v\u00f5imalus? Ostu-, tervise- v\u00f5i poliitilise k\u00e4itumise mudimise p\u00fc\u00fcded? Makstud v\u00f5i isiklikud? Mis t\u00fc\u00fcpi kapital liigub? Oletatav m\u00f5ju on personaalne v\u00f5i \u00fchiskondlik? Pakub samastumisv\u00f5imalust v\u00f5i m\u00e4ngib eksklusiivsusele? N\u00e4itab erakordsust v\u00f5i eksootilisust? P\u00fc\u00fcab sinuga dialoogi astuda? Mis on siiras, mis on performatiivne autentsus? Kust \u00fcldse jookseb piir?<\/p>\n\n\n\n Abidin, C. (2018). Internet celebrity: Understanding fame online.<\/em> Emerald Group Publishing. <\/p>\n\n\n\n Abidin, C. (2017). #familygoals: Family influencers, calibrated amateurism, and justifying young digital labor. Social Media+ Society, 3<\/em>(2). <\/p>\n\n\n\n Folkvord, F., & de Bruijne, M. (2020). The effect of the promotion of vegetables by a social influencer on adolescents\u2019 subsequent vegetable intake: A pilot study. International Journal of Environmental Research and Public Health, 17<\/em>(7), 2243. <\/p>\n\n\n\n Guilbeault, D., & Centola, D. (2021). Topological measures for identifying and predicting the spread of complex contagions. Nature Communications, 12<\/em>(1), 1-9. <\/p>\n\n\n\n Horton, D. & Richard Wohl, R. (1956). Mass communication and para-social interaction: Observations on intimacy at a distance. Psychiatry, 19<\/em>(3), 215\u2013229. <\/p>\n\n\n\n Kaljuvee, K. (2015). Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste kasutatavad t\u00e4helepanu p\u00e4lvimise strateegiad<\/em>. Bakalaureuset\u00f6\u00f6, juhendaja M. Murumaa-Mengel. University of Tartu, Institute of Social Studies. https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/46730\/kaljuvee_kristel_ba_2015.pdf?sequence=1&isAllowed=y<\/a> <\/p>\n\n\n\n Katz, E. & Lazarsfeld, P. F. (1955). Personal influence: The part played by people in the flow of mass communications<\/em>. New York: The Free Press. <\/p>\n\n\n\n Lukk, L.-J. (2019). Perekonnana avalikult internetis: (video)blogijate sisuloomepraktikad ja laste kaasamisega seonduvate eetiliste dilemmade m\u00f5testamine.<\/em> Bakalaureuset\u00f6\u00f6, juhendaja M. Murumaa-Mengel. University of Tartu, Institute of Social Studies. https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/64089\/lukk_liisa_johanna_ba_2019.pdf?sequence=1&isAllowed=y<\/a> <\/p>\n\n\n\n Mesipuu, B. (2022) Suunamudijate turundustegevuse tajumine ja ostuk\u00e4itumisele suunamine \u2013 Eesti noorte arvamused ja kogemused<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6, juhendaja M. Sukk. University of Tartu, Institute of Social Studies. https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/82382\/mesipuu_brit_ma_2022.pdf?sequence=1&isAllowed=y<\/a> <\/p>\n\n\n\n Miil, M. (2019). 9\u201313-aastaste Eesti noorte vaatamiseelistused YouTube\u2019is ja eetiliselt probleemse sisu t\u00f5lgendused.<\/em> Bakalaureuset\u00f6\u00f6, juhendaja M. Murumaa-Mengel. University of Tartu, Institute of Social Studies. https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/64090\/miil_marget_ba_2019.pdf?sequence=1&isAllowed=y<\/a> <\/p>\n\n\n\n Murumaa-Mengel, M. & Siibak, A. (2020). From Fans to Followers to Anti-Fans: Young Online Audiences of Microcelebrities. In: M. Filimowicz & V. Tzankova (Ed.). Reimagning Communication: Meaning<\/em>. (228\u2212245). London: Routledge. <\/p>\n\n\n\n Park, J., Lee, J. M., Xiong, V. Y., Septianto, F., & Seo, Y. (2021). David and Goliath: when and why micro-influencers are more persuasive than mega-influencers. Journal of Advertising, 50<\/em>(5), 584-602. <\/p>\n\n\n\n Taal, A. (2021). Teooriast praktikasse: auditooriumi t\u00e4helepanu \u00e4ratava ja s\u00e4ilitava YouTube\u2019i sisu loomise strateegiate rakendamine<\/em>. Bakalaureuset\u00f6\u00f6, juhendaja M. Murumaa-Mengel. University of Tartu, Institute of Social Studies. https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/72414\/taal_anett_ba_2021.pdf?sequence=1&isAllowed=y<\/a> <\/p>\n\n\n\n De Veirman, M., Cauberghe, V., & Hudders, L. (2017). Marketing through Instagram influencers: the impact of number of followers and product divergence on brand attitude. International Journal of Advertising, 36<\/em>(5), 798-828. <\/p>\n\n\n\n Viru, K. (2019). Eesti teismeliste t\u00fcdrukute kommertskoost\u00f6\u00f6le orienteeritud t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdmise strateegiad sotsiaalmeedias<\/em>. Bakalaureuset\u00f6\u00f6, juhendaja M. Murumaa-Mengel. University of Tartu, Institute of Social Studies. https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/64103\/viru_k2triin_ba_2019.pdf?sequence=1&isAllowed=y<\/a> <\/p>\n\n\n\n \u00d5unpuu, P. (2019). M\u00f5juliidrite kaasamine reklaamikampaaniatesse: eetiliste probleemide kaardistamine siseringi uurijana<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6, juhendaja M. Murumaa-Mengel. University of Tartu, Institute of Social Studies <\/p>\n\n\n\n
maria.murumaa@ut.ee<\/a>\u00a0<\/p>\n\n\n
<\/figure><\/div>\n\n\n
<\/strong>– Algselt \u00d5petajate Lehes <\/a>avaldatud \u00fclevaatliku artikli pikem versioon
– Tunni- ja teemakava influencer<\/em>ite teemade k\u00e4sitlemiseks
– 73 k\u00fcsimust\/aspekti, mida videote koos anal\u00fc\u00fcsimisel saab fookusesse v\u00f5tta<\/p>\n\n\n\nKasutatud allikad:\u00a0<\/summary>\n