{"id":6028,"date":"2023-11-29T13:07:31","date_gmt":"2023-11-29T11:07:31","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/?p=6028"},"modified":"2024-02-06T14:40:46","modified_gmt":"2024-02-06T12:40:46","slug":"kuidas-tulla-toime-tundlike-teemade-ja-valeinfoga-klassiruumis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/kuidas-tulla-toime-tundlike-teemade-ja-valeinfoga-klassiruumis\/","title":{"rendered":"Kuidas tulla toime tundlike teemade ja valeinfoga klassiruumis?"},"content":{"rendered":"\n

Inger Klesment ja Gretel Juhansoo
29.11.2023<\/p>\n\n\n\n

27. novembril toimunud veebiseminaril \u201cTundlikud teemad ja valeinfo klassiruumis\u201d arutlesid ekspertide juhtimisel ligi sada \u00f5petajat, kuidas kriisidest tuleneva valeinfo, \u0161okeerivate visuaalide ja tundlike teemadega klassiruumis toime tulla.<\/p>\n\n\n\n

Vestlust juhtisid Tartu \u00dclikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel, politseikapten ja PPA sotsiaalmeedia kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak ning Peaasi.ee vaimse tervise ekspert ja kogemusn\u00f5ustaja Heli Luik.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4iriv ja ebaviisakas toon on digikultuuri loomulik osa<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Laste meediap\u00e4evad on sageli rohkem kui k\u00fcmne tunni pikkused. Selle aja jooksul j\u00f5uavad nad kokku puutuda v\u00e4ga erineva sisuga, sealhulgas ka h\u00e4iriva ja ebaviisaka materjaliga, mis Tartu \u00dclikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengeli s\u00f5nul on digikultuuri ja inforuumi loomulik osa. Ta lisas, et nii \u00f5pilasi kui \u00f5petajaid v\u00f5iks tohutus infotulvas toetada valeinfo t\u00fc\u00fcpide eristamise oskus, sest nii on natuke lihtsam aru saada, mis meie \u00fcmber toimub.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4\u00e4rinfo<\/strong> (misinformation) <\/em>\u2013 tahtmatult vale v\u00f5i eksitav info.
Desinformatsioon<\/strong> (disinformation) <\/em>\u2013 teadlikult ebat\u00f5ene v\u00f5i eksitav info, mis teenib selle looja v\u00f5i levitaja eesm\u00e4rke. Ebasoovitav termin on v\u00e4\u00e4rinfo.
Kuriinfo<\/strong> (malinformation)<\/em> \u2013 \u00f5ige info, mida jagatakse kahju tekitamise eesm\u00e4rgil.

Vt ka Jaan Tamme artiklit “Oskuss\u00f5nad loovad selguse tunnetuslikus lahinguruumis”<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Murumaa-Mengel selgitas, et me elame sotsiaalmeediaajastul, kus k\u00e4ib pidev v\u00f5itlus silmamunade p\u00e4rast, mist\u00f5ttu peab internetis t\u00e4helepanu saamiseks minema natuke \u00fcle piiri v\u00f5i ka n\u00e4iteks v\u00e4ga ebaviisakas olema. Murekohaks on aga see, et kui kasutajad puutuvad sotsiaalmeedias p\u00e4evast p\u00e4eva kokku trollimise, v\u00e4ga h\u00e4iriva sisu ja ebaviisaka tooniga, hakkavad nad seda v\u00f5imendama ja tekib ebaviisakuse spiraal. Sellega hakkama saamiseks (ja oma vaimse tervise s\u00e4\u00e4stmiseks) kasutavad inimesed v\u00e4ga erinevaid strateegiaid.<\/p>\n\n\n\n

F-i toimetulekustrateegiad<\/strong>

Freeze <\/em><\/strong>(tardumus): k\u00e4itumise puudumine, paral\u00fc\u00fcs
Flight <\/em><\/strong>(p\u00f5genemine): ohust eemaldumine, situatsioonist lahkumine, teemaga mitte tegelemine
Fight<\/em><\/strong> (v\u00f5itlemine): ohuga silmitsi seismine, probleemilahendus, toe otsimine, konfrontatsioon
Flop <\/em><\/strong>(l\u00f5tvumine): k\u00e4itumise puudumine, l\u00f5dvaks muutumine, nii vaimselt kui f\u00fc\u00fcsiliselt
Friend\/fawn<\/em><\/strong> (s\u00f5brunemine, kiindumus): kollektiivne vastus, abi otsimine; kurjategija\/stressoriga kontakti otsimine, lipitsemine, meelitamine<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Lisaks v\u00e4ga erinevatele suhtlusnormidele kasutavad lapsed ja t\u00e4iskasvanud ka erinevaid suhtlusplatvorme ning \u00fcksteisele arusaamatuid v\u00e4ljendusviise. N\u00e4iteks on lastevahelises kommunikatsioonis olulisel kohal meemide vahetamine, mis v\u00f5ivad kanda v\u00e4ga s\u00fcgavaid t\u00e4hendusi. \u00d5petaja saab meemide ja internetisl\u00e4ngi kohta verbaalseid kirjeldusi otsida n\u00e4iteks Wikipediast, Urban Dictionary<\/a>‘st, Know Your Meme<\/a> andmebaasidest. Siiski r\u00f5hutab Murumaa-Mengel, et enne andmebaasidest leitud info alusel otsuste vastu v\u00f5tmist tasub see \u00fcle kontrollida.<\/p>\n\n\n\n

10 n\u00f5uannet info kontrollimiseks<\/strong>:

1. <\/strong>Kontrolli iseennast. Kas sa tahad seda infokildu uskuda? Oled algusest peale \u00fcliskeptiline? Meie enda aju on suurim faktiv\u00e4\u00e4naja.
2. <\/strong>Kas see on \u00fcldse fakt? \u00c4kki on tegemist kellegi arvamusega? V\u00f5i hoopis naljaga? Fiktsiooniga?
3. <\/strong>Pane oma “pasaradar” t\u00f6\u00f6le. Kui miski k\u00f5lab liiga h\u00e4sti\/imelikult\/vihale ajavalt, siis \u00e4kki tasub s\u00fcveneda?
4. <\/strong>R\u00e4\u00e4gi teiste inimestega, kes ei ole sinuga t\u00e4pselt samas inforuumis, kollektiivne \u201epasaradar\u201c on v\u00f5imsam.
5. <\/strong>Tea kvaliteetsele ajakirjandusele kehtivaid standardeid – j\u00e4lgi, kuidas lugu esitatakse, kes saavad s\u00f5na, milliseid s\u00f5nu\/visuaale kasutatakse, mis info on puudu jne?
6. <\/strong>Vaheta platvormi – \u00e4ra piirdu ainult sama keskkonna v\u00f5i \u017eanri v\u00f5i skeenega.
7. <\/strong>Kas uudistes on midagi selle kohta olnud? Kohalikes, riiklikes, regionaalsetes, globaalsetes?
8. <\/strong>Kas tegemist v\u00f5ib olla pettuse v\u00f5i netifolklooriga? Otsi “m\u00e4rks\u00f5na + hoax” v\u00f5i vt nt: Google factcheck toolbox<\/a>, snopes.com<\/a>, poynter.org<\/a>, factcheck.org<\/a> jne.
9. <\/strong>Arenda pidevalt oma otsioskusi ja teadmisi selle kohta, kuidas platvormid ja s\u00fcsteemid t\u00f6\u00f6tavad. Vt nt: Bellingcat<\/a>, \u201egoogle dorking\u201c<\/a>, growth.design\/case studies<\/a>
10. <\/strong>Mida teadus selle kohta \u00fctleb? Vt: Google Scholar<\/a>, Consensus.app<\/a>, ResearchGate<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Siiski ei pea \u00f5petaja k\u00f5ike ise \u00f5pilaste eest \u00e4ra tegema ja igast noorte seas jutuaineks olevat meemi v\u00f5i sisulooja videoid lahti m\u00f5testama, vaid \u00f5pilastele saab anda \u00fclesandeks ise internetis leviva info kohta alusmaterjali otsida. L\u00e4hte\u00fclesande p\u00fcstitamisel on abiks Murumaa-Mengeli loodud kava, millele p\u00e4\u00e4seb ligi siit (vajuta siia).<\/a> Lisaks v\u00f5ib kaaluda ka m\u00f5ne laste seas populaarse m\u00f5juisiku kooli kutsumist, et lapsed saaksid algallikalt k\u00fcsida, mismoodi nad infot enne avalikkuse ette paiskamist t\u00f6\u00f6tlevad.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Nii nagu Heli Luik alustas oma ettekannet, kirjutan siia ka mina: kui sa tunned, et enesetapu teema kohta lugemine ei ole sinu jaoks hetkel okei, siis on t\u00e4iesti okei see veebibrauser sulgeda.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Miks meedia tundlike teemade osas v\u00e4ga tihti vaikib? <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui kogukonnas on midagi \u0161okeerivat juhtunud ja laste sotsiaalmeedia kihab (kuulu)juttudest, mis omakorda k\u00fclvavad suuremat hirmu ning segadust, siis tekib paratamatult k\u00fcsimus, miks traditsioonilises meedias k\u00f5igile korraga s\u00fcndmust detailselt ei avata. <\/p>\n\n\n\n

Politseikapteni ja PPA sotsiaalmeedia kommunikatsioonispetsialisti Maarja Punaku s\u00f5nul ei saa v\u00e4ga tundlikke teemasid kuigi detailselt v\u00f5i teinekord \u00fcldse meedias kajastada ega kommenteerida, sest loost saadud infokilde v\u00f5idakse halbadel eesm\u00e4rkidel \u00e4ra kasutada n\u00e4iteks sarnaste tegude jaoks inspiratsiooni saamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Kogukonnas aset leidnud enesetapujuhtumi korral peavad uurijad esmajoones v\u00e4lja selgitama, kas tegu oli kuriteoga v\u00f5i mitte. Kuni see pole selge, ei ole v\u00f5imalik ka ajakirjanduses kommentaare anda. Lisaks on enesetappude kajastamise juures problemiks siit ilmast lahkunu perekonna, kooli, \u00f5petajate ja s\u00f5prade lihtsaks sihtm\u00e4rgiks muutmine, sest artiklite kommentaariumites hakatakse tihtipeale kedagi s\u00fc\u00fcdistama. <\/p>\n\n\n\n

Peaasi.ee vaimse tervise ekspert ja kogemusn\u00f5ustaja Heli Luik lisas, et lapse enesetapp ei ole kunagi ainult \u00fche inimese probleem. Keskmiselt on kogukonnas \u00fche inimese suitsiidist puudutatud 135 inimest. Kui seda kajastataks traditsioonilises meedias, mille sisu levitatakse omakorda sotsiaalmeedias, siis pole meil teada, kui palju ja kuidas selline uudis l\u00f5puks inimesi puudutab. Lisaks on meediakajastuse puhul oht detailide avamisega kellelegi teisele idee v\u00f5i viimane t\u00f5uge anda. <\/p>\n\n\n\n

Heli Luik r\u00f5hutas, et suitsiidist tuleb k\u00fcll meedias r\u00e4\u00e4kida, kuid loo fookus peab olema lahendusel. Peab jagama ainult neid hetki ja kogemusi, mis on inimest aidanud k\u00f5ige raskemal ajal – abivahendeid, m\u00f5tteid v\u00f5i n\u00e4iteks hetki, mis teda p\u00e4\u00e4stsid. Kui \u00f5petaja tahab oma t\u00f6\u00f6s enesetappe kajastavaid lugusid kasutada, siis neid tasub otsida lehek\u00fcljelt https:\/\/www.sm.ee\/papageno<\/a>. 2022. aastal Papageno preemia v\u00f5itnud lugu: https:\/\/sport.delfi.ee\/artikkel\/120085332\/kone-emale-paastis-susimusta-auku-langenud-tennisisti-katriin<\/a>-saare-elu<\/a> <\/p>\n\n\n\n

See on okei, kui me ei tea, kuidas kiisiolukorda lahendada. Me peame teadma, kuhu p\u00f6\u00f6rduda. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Luik palus kuulajatel ette kujutada, et nad l\u00e4hevad teisip\u00e4eva hommikul kooli ja saavad lastelt teada, et eelmisel \u00f5htul on toimunud \u00fche nende eakaaslase suitsiid. Seda infot on sotsiaalmeedia t\u00e4is, aga t\u00e4iskasvanute vahel info veel ei levi. Mida teha?  <\/p>\n\n\n\n

Selles olukorras ei tohi \u00f5petaja \u00e4ra unustada enesehoidu, mida toetab v\u00e4ga h\u00e4sti selliseks olukorraks koostatud kriisiplaan koos vajalike kontaktisikute ja numbritega. \u00d5petaja ei pea olema leinan\u00f5ustaja ega ps\u00fchholoog. Oluline on teada, kelle poole oma kogukonnas v\u00f5i koolis p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Prinditavad materjalid saad siit alla laadida<\/a>.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

\u00d5petaja v\u00f5ib \u00f6elda, et ta ei saa v\u00f5i ei suuda hetkel k\u00fcsimustele vastata v\u00f5i tundi j\u00e4tkata. <\/p>\n\n\n\n

Kui \u00f5petaja suudab enesetapust r\u00e4\u00e4kida, siis v\u00f5ib klassiruumis (mitte sotsiaalmeedias) r\u00e4\u00e4kida lastega juhtunust nii detailselt kui parasjagu olukord n\u00f5uab. Lastel v\u00f5ivad tekkida v\u00e4ga detailsed k\u00fcsimused ja selline uudishimu on t\u00e4iesti normaalne.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas ohum\u00e4rke \u00e4ra tunda? \u00c4kki laps teeb lihtsalt nalja?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teinekord teevad teismelised surmaga seotud nalju, mist\u00f5ttu on keeruline otsust langetada, kas sekkuda v\u00f5i mitte. Luik \u00fctles, et kui laps teeb surma teemal nalja, siis on selge, et ta vajab abi ja t\u00e4helepanu. \u201c\u00dcksk\u00f5ik, mis nende naljade taga tegelikult on, siis ta vajab t\u00e4helepanu. Surmam\u00f5tted ei ole normaalsed,\u201d s\u00f5nas Luik. Ta r\u00f5hutas, et kuigi surmam\u00f5tete kohta k\u00fcsimisega ei ole v\u00f5imalik inimest suitsiidile l\u00fckata, siis \u00f5petaja ei tohi unustada enesehoidu, sest alati peab olema valmisolek kuulda vastust, et laps p\u00e4riselt tahabki ennast \u00e4ra tappa. Kooli\u00fcleseks ennetust\u00f6\u00f6ks sobib n\u00e4iteks Peaasi.ee poolt pakutav SOS Signs of Suicide (SOS) programm, mis on t\u00f5endusp\u00f5hine eestindatud 13\u201317-aastastele \u00f5pilastele m\u00f5eldud suitsiidi ennetusprogramm. Lisainfot programmi kohta saab siit (vajuta siia)<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Enesetapum\u00f5tetele viitavad m\u00e4rgid, millele peab reageerima<\/strong>

1. Tavap\u00e4rasest erinev k\u00e4itumine (ka ebatavaliselt positiivne!). K\u00f5ik, mis on tavap\u00e4rasest erinev, on oluline.
2. Kui n\u00e4ete (sotsiaalmeedias) kedagi juba enesetapukatset tegemas v\u00f5i sellest v\u00e4ga selges k\u00f5neviisis r\u00e4\u00e4kimas, siis peab helistama 112.
3. Tasub usaldada ka sisetunnet ja v\u00e4ikeseid t\u00e4helepanekuid. N\u00e4iteks kui laps jagab sotsiaalmeedias v\u00e4ga palju morbiidseid pilte, videoid, lugusid, siis tasub lapsega r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i kui on aimdus, et lapse elu on ohus, peaks otse politsei poole p\u00f6\u00f6rduma.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Maarja Punak lisas, et ka lapsed saavad eakaaslaste k\u00e4itumises suuri muutuseid t\u00e4hele panna. N\u00e4iteks kui s\u00f5ber ei taha enam j\u00e4rsku suhelda v\u00f5i \u00f5ue tulla, siis on oluline, et eakaaslased tunneksid huvi, kuidas s\u00f5bral l\u00e4heb. Ka sotsiaalmeedias, kuhu \u00f5petaja pilk ei pruugi ulatuda, v\u00f5ivad esimesteks m\u00e4rkajateks olla just eakaaslased. Lastele v\u00f5iks \u00f5petada, et teisest inimesest ei saa liiga palju hoolida! Kui on vaja politsei poole p\u00f6\u00f6rduda, siis tuleb seda julgelt ka teha! <\/p>\n\n\n\n

Kuna esmased m\u00e4rgid lapse suitsiidim\u00f5tetest v\u00f5ivad ilmneda sotsiaalmeedias, kuhu \u00f5petajad ei n\u00e4e, siis k\u00f5ik seminaril k\u00f5nelenud eksperdid olid \u00fchel n\u00f5ul, et \u00f5petaja v\u00f5iks siiski end pidevalt kursis hoida, milliseid platvorme lapsed kasutavad. Laste seas populaarsete rakenduste kohta saab lugeda siit: https:\/\/lasteaeg.ee\/laste-seas-populaarsed-platvormid\/<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Keeruliste teemade seminari viimaseks m\u00f5tteks j\u00e4i, et kriitiliste teemade k\u00e4sitlemisel ei saa \u00f5petajad j\u00e4\u00e4da lootma kodule ja vastupidi. Laste suitsiidim\u00f5tteid saavad t\u00e4hele panna ja kogukonnas \u00e4revust tekitavat infot kontrollida k\u00f5ik \u00fchiskonnaliikmed. Oma osa annavad ka politseinikud. N\u00e4iteks m\u00e4\u00e4rati p\u00e4rast viimast r\u00e4mpspostilainet k\u00f5ikidele koolidele piirkonnapolitseinik, kes aitab \u00fcle vaadata evakuatsiooni- ja kriisiplaanid. <\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tke julgelt oma piirkonnapolitseinikuga \u00fchendust nii kriisiplaanide koostamise osas kui p\u00f6\u00f6rduge kindlasti, kui kardate, et kellegi elu on ohus.<\/p>\n\n\n\n

Abistavad materjalid ja numbrid leiad siit<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n

\n
Vajuta siia<\/summary>\n

Peaasi.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

https:\/\/lahendus.net\/database<\/a> – andmebaas, mis koondab vaimse tervise teenusepakkujaid<\/p>\n\n\n\n

https:\/\/www.tervisekassa.ee\/infomaterjalid<\/a> – siit saab tellida endale t\u00f6\u00f6vihikuid (depressioon, \u00e4revus, vaimse tervise t\u00f6\u00f6vihik ja unevihk, aga ka muid) tasuta! N\u00e4iteks v\u00f5iks tellida kooli mingi hulga, et \u00f5petajatel ja \u00f5pilastel oleks enesehoiu m\u00f5istes olemas. <\/p>\n\n\n\n

https:\/\/esmaabi.peaasi.ee\/registreeri-koolitusele\/<\/a> – Vaimse tervise esmaabi koolitus<\/p>\n\n\n\n

https:\/\/sensus.ee\/luhivideote-rubriik-kusida-voib-koike<\/a> sensuse videod, l\u00fchikoolitused igasugustel teemadel, hea kiire eneseharimise koht.<\/p>\n\n\n\n

Oht enda v\u00f5i teiste elule, ps\u00fchhoos vms: 112 <\/p>\n\n\n\n

Vaimse tervise tugiliini, Emotsionaalse toe ja Hingehoiu tel 116 123 (liin avatud 10-24) Rohkem infot<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ps\u00fchholoogilise kriisiabi vastuv\u00f5tt v\u00f5i telefonin\u00f5ustamine – 6314300 ( E-K kl 12:00-19:.00; N-R kl 15:00-19:00)<\/p>\n\n\n\n

Lastehaigla vaimse tervise n\u00f5ustamistelefon  (E-R 9.00 – 10.00 telefon 6787422)<\/p>\n\n\n\n

Tallinna Kriisiabikeskus<\/a><\/p>\n\n\n\n

Tartu N\u00f5ustamis- ja kriisiabikeskus<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ohvriabi kriisitelefon – 116 006<\/p>\n\n\n\n

Lasteabi telefon – 116 111<\/p>\n\n\n\n

\u00d6\u00f6p\u00e4evaringne naistevastase v\u00e4givalla tugiliin: 1492<\/p>\n\n\n\n

Erakorralisele ps\u00fchhiaatrilise mure <\/strong>t\u00f5ttu alates 12. eluaastat p\u00f6\u00f6rdu Tallinnas<\/strong> vastuv\u00f5tule SA PER Ps\u00fchhiaatriakliinikusse:<\/p>\n\n\n\n