Hiljaaegu loodud Balti Infoh\u00e4irete Sekkekeskus (BECID) alustab oma blogipostituste sarja l\u00fchi\u00fclevaatega sellest, miks vajab maailm veel \u00fchte teadmus- ja tegevuskeskust ning miks on Balti riigid \u00fchtaegu nii ainulaadsed kui ka universaalsed. Maia Klaassen on Tartu \u00dclikooli meediap\u00e4devuse nooremteadur ja BECIDi hing. Maia on koordineerinud keskuse loomist ning tema saab k\u00f5ige rohkem selliseid e-kirju, kus uuritakse keskuse tegevuse ja t\u00f6\u00f6tajate kohta. Seet\u00f5ttu tegimegi esimese intervjuu just Maiaga.<\/p>\n\n\n\n
Miks on meil vaja sellist tegevus- ja teadmusasutust nagu Balti Infoh\u00e4irete Sekkekeskus?<\/p>\n\n\n\n
Arvestades et BECID on loodud alles hiljaaegu, v\u00f5ib m\u00f5ni v\u00e4ita, et me oleksime v\u00f5inud endistviisi j\u00e4tkata \u2013 iga\u00fcks oma nurgas, tehes k\u00f5ike p\u00f5lveotsas ja lootes, et selle tulemusena saame kuidagi suurema strateegilise pildi kokku.<\/p>\n\n\n\n
Me oleme n\u00e4iteks avastanud, et l\u00e4bim\u00f5eldud, manipuleeriv ja ohtlik propaganda ei erine Eestis ega ka L\u00e4tis kuigiv\u00f5rd. Paljud desinformatiivsed narratiivid, mida kasutatakse selleks, et avaliku arvamusega manipuleerida, on tegelikult maailma eri paigus \u00fchesugused. On k\u00fcll m\u00f5ningaid v\u00e4ikseid erinevusi, kuid \u00fcldjoontes on need identsed.<\/p>\n\n\n\n
Toon \u00fche lihtsa n\u00e4ite: kui Venemaa alustas Ukraina vastu uut agressioonilainet, ringles alusetuid kuulujutte stiilis \u201eOh, need pagulased tekitavad meile palju probleeme\u201c. Seesama narratiiv levis juba esimese p\u00e4eva jooksul seitsmes v\u00f5i kaheksas riigis.<\/p>\n\n\n\n
See ei ole kokkusattumus ega \u00fcksnes eestlaste probleem, vaid kogu piirkonnale m\u00f5eldud sihiteadlik propaganda. Seet\u00f5ttu tulebki teha regionaalset koost\u00f6\u00f6d, jagada materjale ja parimaid tavasid, et v\u00e4ltida topeltt\u00f6\u00f6d ning tagada, et keegi ei peaks kogu koormat \u00fcksi kandma.<\/p>\n\n\n\n
Kas Balti riigid erinevad selle poolest \u00fcksteisest? Ja selleks et n\u00e4ha suuremat pilti: kas nad erinevad \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopast v\u00f5i muust maailmast?<\/p>\n\n\n\n
Ma pean silmas vastupanuv\u00f5imet desinformatsiooni suhtes. Meil on palju sarnasusi. Kuid juba meie rahvastiku koosseisu t\u00f5ttu on ka erinevusi. N\u00e4iteks Eestis ja L\u00e4tis on palju venekeelseid elanikke, kuid Leedus on neid k\u00f5igest alla viie protsendi. Seega ei saa me Kremli desinformatsiooni \u00fchtemoodi k\u00e4sitleda ega teegi seda.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on erinevusi meie strateegilistes dokumentides \u2013 see on minu arvates \u00fcsna huvitav asjaolu. Eesti r\u00e4\u00e4gib infovastupidavusest kui m\u00f5istest, mis on seotud peamiselt sellega, milline on meie infokeskkond praegu. Leedu tugineb rohkem infoturbele, r\u00e4\u00e4kides sellest, kuidas teave m\u00f5jutab riigi julgeolekut. L\u00e4ti, nagu ka tema geograafiline asend, j\u00e4\u00e4b kuhugi kahe vahele. Nii et meil on erinevad haavatavad r\u00fchmad, demograafia, strateegiad, l\u00e4henemisviisid ja keeled.<\/p>\n\n\n\n
Teisalt on meil ka palju \u00fchist. Meid seob ajalugu. Iga\u00fcks, kes on olnud N\u00f5ukogude Liidus, suhtub propagandasse, tsensuuri ja rahva eest teabe varjamisse hoopis teistmoodi. See on ju otseselt seotud meie vabadusega. Kas pole? See teeb meie konteksti keeruliseks. Toon taas \u00fche n\u00e4ite: vihak\u00f5ne ning s\u00fcmbolite, n\u00e4iteks natsis\u00fcmboolika ja -ideoloogia kasutamise \u00f5iguslik reguleerimine. Varem meil selle kohta seadust polnud, n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks on. Kuna meie teabekeskkond oli ohus, pidime selle sammu astuma.<\/p>\n\n\n\n
Meie reaktsioon t\u00f5en\u00e4oliselt erineb L\u00e4\u00e4ne-Euroopa omast, sest meil on teistsugune ajalugu, kogemus ja arusaam sellest, mis on kunagi juhtunud. Samas ei ole need erinevused nii suured, et me vajaksime hoopis teistsugust l\u00e4henemisviisi. Rahutud ajad on t\u00f5en\u00e4oliselt muutnud meie ajakirjanikud, julgeolekuj\u00f5ud, kaitseeksperdid ja tegelikult ka k\u00f5ik teised vastupidavamaks. Kuid Baltimaad ei ole desinformatsiooni eest sugugi paremini kaitstud kui teised.<\/p>\n\n\n\n
Me oleme \u00fcleilmses kriisis. K\u00fcsimus on selles, kuidas v\u00e4ikesed erinevused ja paremad teadmised saavad tuua kasu laiemale kogukonnale.<\/p>\n\n\n\n
Mis on see \u00fcks asi, mida sa tahaksid, et k\u00f5ik inimesed teaksid ja endale teadvustaksid?<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks asi, mis mind m\u00f5nikord veidi h\u00e4irib, on arusaam, et desinformatsiooni vastu saab v\u00f5idelda tugeva poliitilise ja \u00fchiskondliku toetusega. Ma kohe seletan seda l\u00e4hemalt. Olen igati n\u00f5us Itaalia Digimeedia Vaatluskeskuse direktori Gianni Riottaga, kes \u00fctles oma hiljutises k\u00f5nes, et \u201ekui meid ei r\u00fcnnata piisavalt, siis t\u00e4hendab see, et meil ei l\u00e4he piisavalt h\u00e4sti\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Kurb t\u00f5de, m\u00f5nev\u00f5rra rusuv reaalsus on see, et kui keegi on oma valdkonnas edukas, siis peab ta taluma pidevaid trollide, robotite, poliitikute, aktivistide jt r\u00fcnnakuid. T\u00f5en\u00e4oliselt ei astu me piisavalt paljudele varvastele, ei \u00e4rrita inimesi, kes maksavad raha v\u00f5i annavad muid vahendeid selleks, et s\u00e4\u00e4raseid narratiive ja desinformatsiooni toota. Nii et see on minu arvates v\u00e4\u00e4rt m\u00f5te, mis v\u00f5ib olla kasulik ka teistele, kes p\u00fc\u00fcavad olukorda parandada. R\u00fcnnakute v\u00e4hesus n\u00e4itab, et peaksime tegema rohkemat. K\u00fcsimus on ka selles, kui suurena me praegust kriisi tajume. Minu arvates peaksime t\u00e4nu oma arvukatele keskustele juba m\u00e4el olema, kuid tegelikult me alles valmistume m\u00e4kket\u00f5usuks. Peamine positiivne k\u00fclg on see, et me ei anna alla. Suurte omavahel seotud organisatsioonide ja s\u00fcsteemide k\u00e4ivitamine v\u00f5tab aega, kuid kui nad \u00fckskord k\u00e4ima l\u00e4hevad, v\u00f5ivad nad \u00fchiskonda palju muuta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Hiljaaegu loodud Balti Infoh\u00e4irete Sekkekeskus (BECID) alustab oma blogipostituste sarja l\u00fchi\u00fclevaatega sellest, miks vajab maailm veel \u00fchte teadmus- ja tegevuskeskust ning miks on Balti riigid \u00fchtaegu nii ainulaadsed kui ka universaalsed. Maia Klaassen on Tartu \u00dclikooli meediap\u00e4devuse nooremteadur ja BECIDi hing. Maia on koordineerinud keskuse loomist ning tema saab k\u00f5ige rohkem selliseid e-kirju, kus uuritakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1369,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2254","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"yoast_head":"\n