Lahe selgitas, et soop\u00f5hise desinformatsiooni eesm\u00e4rk on harva otseselt inimeste poliitilisi seisukohti muuta. Selle asemel p\u00fc\u00fctakse sageli teatud h\u00e4\u00e4li vaigistada ja marginaliseerida \u2013 eriti poliitikas ja avalikus elus tegutsevaid naisi. Naisi r\u00fcnnatakse sageli nende identiteedi, v\u00e4limuse v\u00f5i eraelu kaudu, samas kui meeste vastu suunatud kriitika keskendub sagedamini nende poliitilistele otsustele v\u00f5i tegevusele. See n\u00e4itab, kuidas soop\u00f5hine desinformatsioon toimib poliitilise strateegiana, mille eesm\u00e4rk on \u00f5\u00f5nestada naiste usaldusv\u00e4\u00e4rsust avalikus ruumis.<\/p>\n\n\n\n
Tehnoloogia areng on probleemi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00f5imendanud. Tehisintellekt ja s\u00fcvav\u00f5ltsingute tehnoloogiad v\u00f5imaldavad kahjulikku sisu toota ja levitada enneolematu kiiruse ja ulatusega. P\u00f5hiettekandes viidatud uuringud n\u00e4itavad, et valdav osa internetis levivatest s\u00fcvav\u00f5ltsitud videotest on pornograafilised ning nende ohvrite seas on \u00fclekaalukalt k\u00f5ige rohkem naisi.<\/p>\n\n\n\n
Lahe r\u00f5hutas, et seet\u00f5ttu ei tohiks soop\u00f5hist desinformatsiooni k\u00e4sitleda \u00fcksnes soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse k\u00fcsimusena, vaid laiema valitsemisalase probleemina, mis ohustab demokraatlikku osalust, avalikkuse usaldust ja kaasavat poliitilist s\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/DSC3170-1024x683-1.jpg\")
<\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/div><\/div><\/div>\n\n\nIdentiteedinarratiivid ja Balti riikide infokeskkond<\/h2>\n\n\n\n
Linda Curika<\/strong> modereeritud paneeldiskussioonis k\u00e4sitleti, kuidas soo- ja identiteedip\u00f5hiseid narratiive kasutatakse Balti riikides \u00fcha enam \u00fchiskondade polariseerimiseks. Esinejad arutasid, kuidas veebiahistamine, vaenulikud narratiivid ja sotsiaalmeedia toimemehhanismid kujundavad infokeskkonda.<\/p>\n\n\n\n Osalejad m\u00e4rkisid, et soost on saanud t\u00e4nap\u00e4evases infos\u00f5jas oluline v\u00f5itlustanner. Desinformatsioonikampaaniates kasutatakse sageli \u00e4ra arutelusid \u201etraditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste\u201c, v\u00e4hemuste \u00f5iguste ja soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse \u00fcle, et s\u00fcvendada \u00fchiskondlikke l\u00f5hesid ja \u00f5\u00f5nestada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu.<\/p>\n\n\n\n Esinejad jagasid ka isiklikke kogemusi, mis neid protsesse ilmestavad. L\u00e4ti kultuuriminister Agnese L\u0101ce<\/strong> kirjeldas, kuidas p\u00e4rast meediaesinemist koos oma lapsega keskendus avalik kriitika poliitiliste k\u00fcsimuste asemel tema emadusele ja isiklikule usaldusv\u00e4\u00e4rsusele. Delfi ajakirjanik Alina Lastovska<\/strong> kirjeldas sarnaseid kogemusi, m\u00e4rkides, et naiste vastu suunatud r\u00fcnnakud keskenduvad sageli nende v\u00e4limusele, pereelule v\u00f5i isikuomadustele, mitte professionaalsele tegevusele.<\/p>\n\n\n\n Eksperdid r\u00f5hutasid ka, et veebivaenulikkust ei p\u00f5hjusta \u00fcksnes v\u00e4lismaised m\u00f5jutajad v\u00f5i automatiseeritud botiv\u00f5rgustikud. NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse esindaja El\u012bna Lange-Ionatami\u0161vili<\/strong> s\u00f5nul p\u00e4rineb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa vaenulikust sisust p\u00e4ris kasutajatelt, peegeldades laiemaid \u00fchiskondlikke norme ja agressiivse veebisuhtluse normaliseerumist.<\/p>\n\n\n\n Samal ajal v\u00f5ivad sotsiaalmeediaplatvormid neid protsesse v\u00f5imendada, v\u00f5imaldades vaenulikel kommentaaridel kiiresti levida ning h\u00e4\u00e4lekatel v\u00e4hemustel avalikus arutelus domineerida.<\/p>\n\n\n Osalejad t\u00f5id esile mitmeid strateegiaid desinformatsioonivastase vastupanuv\u00f5ime tugevdamiseks.<\/p>\n\n\n\n Poliitikaaruteludes r\u00f5hutati vajadust toetada s\u00f5ltumatut ajakirjandust ja anal\u00fc\u00fctilist meediat, tugevdada avalik-\u00f5iguslikku ringh\u00e4\u00e4lingut ning toetada piirkondlikke meediav\u00e4ljaandeid, et v\u00f5idelda kohaliku v\u00e4\u00e4rinfoga. Samuti k\u00e4sitleti \u00f5igusraamistikke ja koost\u00f6\u00f6d \u00f5iguskaitseasutustega kui v\u00f5imalusi ajakirjanike ja avaliku elu tegelaste vastu suunatud ohtudele reageerimiseks.<\/p>\n\n\n\n Augustina Zamu\u0161kevi\u010di\u016bt\u0117<\/strong> organisatsioonist Civic Resilience Initiative tutvustas algatusi, mille eesm\u00e4rk on tugevdada noorte meediap\u00e4devust ja kriitilist m\u00f5tlemist. Ta r\u00f5hutas, et meediap\u00e4devus tuleks juba varases eas l\u00f5imida erinevatesse \u00f5ppeainetesse, aidates \u00f5pilastel m\u00f5ista digitaalset infokeskkonda ja \u00e4ra tunda manipuleerivaid s\u00f5numeid.<\/p>\n\n\n\n Kodaniku\u00fchiskonna rolli demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste kaitsmisel ilmestas L\u00e4ti vaba\u00fchenduse Centrs MARTA huvikaitse juht Beata Jonite<\/strong>. Ta tutvustas organisatsiooni t\u00f6\u00f6d v\u00e4givallaohvrite toetamisel ja tugevama \u00f5iguskaitse eest seismisel.<\/p>\n\n\n\n Jonite keskendus L\u00e4tis Istanbuli konventsiooni \u00fcmber tekkinud polariseerunud avalikule arutelule. Hoolimata v\u00e4\u00e4rinfost, milles konventsiooni kujutati ohuna traditsioonilistele v\u00e4\u00e4rtustele, suutsid kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonid koondada selle kaitseks ulatusliku avaliku toetuse.<\/p>\n\n\n\n Vastuseks poliitilistele katsetele konventsioonist taganeda korraldasid vaba\u00fchendused proteste ja avalikke kampaaniaid. M\u00f5ne p\u00e4evaga koguti \u00fcle 70 000 allkirja, millega kutsuti presidenti \u00fcles konventsioonist taganemist mitte heaks kiitma. L\u00f5puks keeldus president seadusele alla kirjutamast, n\u00e4idates, milline m\u00f5ju v\u00f5ib kodaniku\u00fchiskonna mobiliseerumisel olla demokraatlike p\u00f5him\u00f5tete kaitsmisel.<\/p>\n\n\n Konverentsil t\u00f5steti esile ka uuriva ajakirjanduse roll koordineeritud desinformatsiooniv\u00f5rgustike paljastamisel.<\/p>\n\n\n\n Leedu avalik-\u00f5igusliku ringh\u00e4\u00e4lingu LRT uurimisosakonna juht Indr\u0117 Makaraityt\u0117<\/strong> tutvustas uurimistulemusi, mis seostasid Leedu protestiliikumisi Kremlimeelsete m\u00f5jutusv\u00f5rgustikega. Ajakirjanikud tuvastasid korduvalt samu korraldajaid, kes levitasid Venemaa propagandaga koosk\u00f5las olevaid narratiive, kujutades valitsusi ebaseaduslikena ning v\u00e4ites, et kodanikelt on poliitiline v\u00f5im \u00e4ra v\u00f5etud.<\/p>\n\n\n\n Sarnaseid narratiive on esinenud mitmes piirkonna riigis, mis viitab laiematele m\u00f5jutuskampaaniatele. Selliste v\u00f5rgustike uurimine seab ajakirjanikud sageli ahistamise ja koordineeritud diskrediteerimiskampaaniate sihtm\u00e4rgiks, r\u00f5hutades vajadust tugevamate kaitsemehhanismide ja tihedama koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele \u00f5iguskaitseasutustega.<\/p>\n\n\n Akadeemilistes ettekannetes k\u00e4sitleti p\u00f5hjalikumalt seda, kuidas digikeskkonnad kujundavad sooga seotud narratiive ja soodustavad desinformatsiooni levikut.<\/p>\n\n\n\n R\u012bga Stradi\u0146\u0161i \u00fclikooli teadlane J\u0101nis \u0160abanovs<\/strong> anal\u00fc\u00fcsis, kuidas digiplatvormid toimivad \u201esootehnoloogiatena\u201c, mis kujundavad ootusi ja \u00fchiskondlikke norme. Korduvad stereot\u00fc\u00fcbid v\u00f5ivad aja jooksul kujuneda ettekirjutavateks normideks, mis reguleerivad k\u00e4itumist ja kinnistavad sotsiaalseid hierarhiaid, muutes need v\u00f5imsateks vahenditeks soop\u00f5histes desinformatsioonikampaaniates.<\/p>\n\n\n Tartu \u00dclikooli teadlane Maria Murumaa-Mengel <\/strong>k\u00e4sitles samuti seda, kuidas stereot\u00fc\u00fcbid ja emotsionaalselt laetud kommunikatsioon veebikeskkonnas v\u00f5imenduvad. Ta t\u00f5i esile ka sotsiaalse steganograafia m\u00f5iste \u2013 meemidesse, emotikonidesse ja kodeeritud keelde peidetud s\u00f5numid, mille kaudu edastatakse kindlatele sihtr\u00fchmadele diskrimineerivaid v\u00f5i \u00e4\u00e4rmuslikke ideid.<\/p>\n\n\n\n Soonarratiive kasutatakse sageli ka geopoliitilises propagandas. Kremlimeelsed kampaaniad propageerivad tihti \u201etraditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste\u201c narratiive, kujutades samal ajal l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondi moraalselt allak\u00e4inutena, et kutsuda esile emotsionaalseid reaktsioone ja s\u00fcvendada \u00fchiskondlikke l\u00f5hesid.<\/p>\n\n\n A central conclusion of the conference was clear: gendered disinformation is not only a women\u2019s issue but a systemic challenge to democratic governance.<\/p>\n\n\n\n Stereot\u00fc\u00fcpe, emotsionaalseid narratiive ja digitaristut \u00e4ra kasutades p\u00fc\u00fctakse selliste kampaaniatega vaigistada h\u00e4\u00e4li, n\u00f5rgestada s\u00f5ltumatut meediat ja \u00f5\u00f5nestada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu.<\/p>\n\n\n\n Selle v\u00e4ljakutsega tegelemine n\u00f5uab koordineeritud tegevust eri sektorites. S\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevdamine, \u00f5igusliku kaitse parandamine, meediap\u00e4devuse edendamine, kodaniku\u00fchiskonna algatuste toetamine ning valitsuste, teadlaste ja tehnoloogiaplatvormide koost\u00f6\u00f6 tihendamine on k\u00f5ik vastupidava infokeskkonna olulised osad.<\/p>\n\n\n\n Demokraatliku osaluse kaitsmiseks tuleb l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes tagada, et k\u00f5ik inimesed \u2013 s\u00f5ltumata soost v\u00f5i identiteedist \u2013 saaksid avalikus arutelus turvaliselt ja sisukalt osaleda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Soo- ja identiteedip\u00f5hine desinformatsioon on muutunud demokraatlikes \u00fchiskondades \u00fcha n\u00e4htavamaks probleemiks, eriti Balti riikide infokeskkonnas. Konverents \u201eResilient Voices: Women &…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1872,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_price":"","_stock":"","_tribe_ticket_header":"","_tribe_default_ticket_provider":"","_tribe_ticket_capacity":"0","_ticket_start_date":"","_ticket_end_date":"","_tribe_ticket_show_description":"","_tribe_ticket_show_not_going":false,"_tribe_ticket_use_global_stock":"","_tribe_ticket_global_stock_level":"","_global_stock_mode":"","_global_stock_cap":"","_tribe_rsvp_for_event":"","_tribe_ticket_going_count":"","_tribe_ticket_not_going_count":"","_tribe_tickets_list":"[]","_tribe_ticket_has_attendee_info_fields":false,"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-1871","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1871"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1871\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1896,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1871\/revisions\/1896"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1872"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1871"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1871"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}<\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/div><\/div><\/div>\n\n\nVastupanuv\u00f5ime tugevdamine: poliitika, meedia ja haridus<\/h2>\n\n\n\n
Kodaniku\u00fchiskonna mobiliseerumine ja arutelu Istanbuli konventsiooni \u00fcle<\/h2>\n\n\n\n
<\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/div><\/div><\/div>\n\n\nUuriv ajakirjandus ja h\u00fcbriidm\u00f5jutamine<\/h2>\n\n\n\n
<\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/div><\/div><\/div>\n\n\nSoop\u00f5hise desinformatsiooni digitaalse d\u00fcnaamika m\u00f5istmine<\/h2>\n\n\n\n
<\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/a><\/figure><\/div><\/div><\/div>\n\n\n\u00dchine v\u00e4ljakutse demokraatlikele \u00fchiskondadele<\/h2>\n\n\n\n