{"id":14324,"date":"2024-11-04T20:46:54","date_gmt":"2024-11-04T18:46:54","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/?p=14324"},"modified":"2024-11-05T14:39:00","modified_gmt":"2024-11-05T12:39:00","slug":"digiturvalisuse-mangude-labi-viimine-malta-ja-eesti-koolides-mis-on-erinev-ja-mis-sarnane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/digiturvalisuse-mangude-labi-viimine-malta-ja-eesti-koolides-mis-on-erinev-ja-mis-sarnane\/","title":{"rendered":"Digiturvalisuse m\u00e4ngude l\u00e4bi viimine Malta ja Eesti koolides: mis on erinev ja mis sarnane?"},"content":{"rendered":"\n

Oktoobri l\u00f5pus pakkis Balti Infoh\u00e4irete Sekkekeskuse (BECID) meediap\u00e4devuse spetsialist Inger Klesment kohvri digiturvalisuse m\u00e4nge t\u00e4is ja lendas Maltale, et sealsetele \u00f5pilastele viia l\u00e4bi digiturvalisuse m\u00e4nge ja koolitada kohalikke \u00f5petajaid. Inger k\u00e4is Maltal St Joseph Mater Boni Consilii School Paola\u00a0direktori dr Kenneth Vella kutsel, kes on \u00fchtlasi ka Malta suursaadik Eestis. Loe Ingeri muljeid Malta laste meediaruumist!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
St Joseph Mater Boni Consilii School Paola direktor dr Kenneth Vella ja Inger Klesement.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201eSelgus, et lapsed kasutavad nii Eestis kui Maltal t\u00e4pselt samu sotsiaalmeediarakendusi ja m\u00e4ngivad samu online<\/em>-m\u00e4nge, mist\u00f5ttu puutuvad ka samasuguste riskidega kokku. Kuna laste internetikasutuses erinevusi polnud, siis toimisid Eestis v\u00e4lja m\u00f5eldud harivad ja m\u00e4ngulised tegevused t\u00e4pselt samamoodi nagu Eestis ning lapsed jagasid \u00f5hinal, mida neile netis teha meeldib. Lisaks meeldisid neile liikumis- ja meeskonnam\u00e4ngud. K\u00f5iki tunde j\u00e4lgisid k\u00f5rvalt ka \u00f5petajad, kellele jagasin p\u00e4rast lingi<\/a>, kust nad saavad inglise keeles ka teiste m\u00e4ngude \u00f5petusi lugeja ja materjale alla laadida, et ka edaspidi \u00f5petamisel Eesti m\u00e4nge kasutada.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi m\u00e4ngude mehhaanika toimis samamoodi nagu Eestis, siis Eesti ressursse kasutades p\u00e4ris otset\u00f5lget teha ei saa. N\u00e4iteks tuli m\u00e4ngudes kasutada kohalike laste nimesid, kodusest aadressist ja tavap\u00e4rasest kooli-kodu trajektoorist r\u00e4\u00e4kides ei tasu mainida, et \u00e4rge kodu eest \u00f5unapuu all pilti tehke. K\u00f5ik n\u00e4ited tuleks viia kohalikku konteksti ja p\u00fc\u00fcda tuua v\u00f5imalikult palju kohalikke n\u00e4iteid laste seas populaarsetest influencer<\/em>\u2019itest, taimedest, ilmast (nt digitaalsest jalaj\u00e4ljest r\u00e4\u00e4kides ei ole Maltal asjakohane digijalaj\u00e4lje selgitamisel pori- ja lumej\u00e4ljega sarnanemisest r\u00e4\u00e4kida, vaid pigem peaks tooma n\u00e4iteks liiva sisse astumisest j\u00e4\u00e4vast j\u00e4lje) ja tavap\u00e4rastest tegevustest ning ka reeglitest (kas lapsed v\u00f5ivad selles riigis omap\u00e4i \u00f5ues k\u00e4ia, kui vanalt nad \u00fcldse nutitelefoni saavad ja millal sellega tavaliselt \u00fcksi \u00f5ue v\u00f5ivad minna), v\u00f5tta arvesse kooli omap\u00e4rasid (nt esimene kool oli t\u00fcdrukute kool) jne. Mida suuremat samastumistunnet n\u00e4ited ja m\u00e4ng pakub, seda rohkem lapsed sellesse s\u00fcvenevad ja midagi p\u00e4riselt k\u00f5rva taha panevad.<\/p>\n\n\n\n