{"id":14421,"date":"2024-10-09T15:50:13","date_gmt":"2024-10-09T12:50:13","guid":{"rendered":"https:\/\/becid.eu\/?page_id=14421"},"modified":"2024-11-07T17:08:34","modified_gmt":"2024-11-07T15:08:34","slug":"sonastik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Auditoorium<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Vastuv\u00f5tjate kogum mudelis, mis koosneb allikast, kanalist, s\u00f5numist, vastuv\u00f5tjast ja m\u00f5just (McQuail 2000). Sotsiaalne kooslus, kuhu vastuv\u00f5tja kuulub, t\u00f5lgendav kogukond (Fish, 1980)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Desinformatsioon<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>ing k disinformation \u2013 teadlikult ebat\u00f5ene v\u00f5i eksitav info, mis teenib selle looja v\u00f5i levitaja eesm\u00e4rke.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Digitaalne vaenulikkus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>\u201cDigitaalne vaenulikkus on saanud peamiseks raamistavaks faktoriks, mis langetab \u00fchiskondliku avaliku debati kvaliteeti ja indiviidi tasandil on \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi, miks inimesed aruteludest eemale t\u00f5mbuvad, eemalduvad ja isoleeruvad, mille tagaj\u00e4rjel kannatab inimeste vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline tervis\u201d (Cover 2022: 79)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Filtrimull<\/h3>\n\n\n\n<p>platvormi-keskne, personaliseeritud soovitusalgoritmide kaudu saab inimesele k\u00e4ttesaadavaks vaid info, mis tugineb juba eelneval (huvid, hoiakud, t\u00f5ekspidamised) (Pariser, 2011; Kitchens et al, 2020).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Formaat<\/h3>\n\n\n\n<p>(Tehniline) vorm, mis toetab \u017eanris oleva s\u00f5numi\/info edasiandmist. Nt uudistesaade, \u201cMinu\u2026\u201d raamatusari, reality show formaadid, tabloid-paberleht. Tavaliselt vastab pealkiri vastab formaadi-k\u00fcsimusele, sisu vastab \u017eanri k\u00fcsimusele<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Infokorratus<\/h3>\n\n\n\n<p>(Wardle &amp; Derakhshan, 2017) on lai katustermin, mille alla mahub nii kuriinfo (malinformation), desinfo (disinformation) kui ka v\u00e4\u00e4rinfo (misinformation)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kajakamber<\/h3>\n\n\n\n<p>ehk k\u00f5lakoda: inimese-kesksed, sotsiaalsed v\u00f5rgustikud hoiavad omaette, \u00fchtmoodi arvavad inimesed koonduvad ning p\u00f5rgatavad omavahel samu ideid ja uskumisi, sageli liikudes j\u00e4rjest ekstreemsemate ning j\u00e4igemate seisukohtade poole (Brady et al., 2017; Del Vicario et al., 2016)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kogukond<\/h3>\n\n\n\n<p>\u201cReeglina peetakse kogukonnaks mingis piirkonnas elavat v\u00f5i teatud sotsiaalsete suhete v\u00f5rgustikuga seotud inimr\u00fchma. Kogukondadel on laias valikus ressursse, mida saab kasutada \/\u2026\/ probleemide ennetamiseks ja elukeskkonna arendamiseks. Lisaks on kogukonnateenused inimesele l\u00e4hedal, mis v\u00f5imaldab kujundada just sellele piirkonnale omaseid l\u00e4henemisviise.\u201d (Vaimse tervise juhendmaterjalist, 2020)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Konspiratsiooniteooria<\/h3>\n\n\n\n<p>Konspiratsiooniteooriad p\u00fc\u00fcavad t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseid sotsiaalsed ja poliitilisi s\u00fcndmusi p\u00f5hjendada ja selgitada v\u00f5imsate tegutsejate salaplaanide tulemina\u00a0 (Aaronovitch, 2010; Byford, 2011; Coady, 2006; Dentith &amp; Orr, 2017; Keeley, 1999). Sageli on selleks tegutsejaks valitsus, kuid pahatahtliku niidit\u00f5mbajana v\u00f5ib kujutada \u00fcksk\u00f5ik, millist m\u00f5juv\u00f5imsana tajutud gruppi<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuriinfo<\/h3>\n\n\n\n<p>ing k malinformation \u2013 t\u00f5ene info, mida kasutatakse strateegilisel hetkel organisatsiooni, riigi v\u00f5i inimese vastu kahju tekitamise eesm\u00e4rgil.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Meediageneratsioonid<\/h3>\n\n\n\n<p>(vt nt Bolin &amp; Westlund, 2009): iga p\u00f5lvkond v\u00f5tab omaks ja peab \u00f5igeks\/normalseks oma meediarepertuaare. See meedia, millega me oma \u201ckujundavad aastad\u201d veetsime, j\u00e4\u00e4b meile armsaks terveks eluks, sealsed normid kehtima pikaks ajaks.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Meedialoogika<\/h3>\n\n\n\n<p>T\u00fc\u00fcpilised v\u00f5tted, \u017eanrid, r\u00f5huasetused, jne, mis on tuttavad eelk\u00f5ige meediatekstide infoedastuslikest v\u00f5tetest (Altheide 2013: 225). Reeglid selle spetsiifilise meediumi ja \u017eanri loomiseks, m\u00f5istmiseks ja kasutamiseks (Klinger &amp; Svensson 2018).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Meril\u00f5vitamine<\/h3>\n\n\n\n<p>interaktsioonile suunatud internetitrollimise viis ja musta kommunikatsiooni tehnika, mille k\u00e4igus inimene k\u00fcsib l\u00f5putult n\u00e4iliselt siiraid k\u00fcsimusi, p\u00fc\u00fcdes vastajat\/vastajaid \u00e4ra v\u00e4sitada ja tugevatele negatiivsetele reaktsioonidele provotseerida, justnagu DoS r\u00fcnnak, aga inimestele. Vt Wikipediast \u201esealioning\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Moraalipaanika<\/h3>\n\n\n\n<p>Puhutakse \u00fcles mingi kujuteldav probleem, esitledes sensatsiooniliselt selle p\u00f5hjuseid, tagaj\u00e4rgi, ohvreid ja pahalasi. N\u00e4iteks kujutatakse kahjutut tegevust (muusika kuulamine) millegi kohutavani (koolitulistamine) viivana. Tehnoloogiapaanika on moraalipaanika alaliik, mille keskmes on uued tehnoloogiad. Seejuures on iga uus tehnoloogiapaanika eelmisega pea \u00e4ravahetamiseni sarnane. Viimase paarisaja aasta jooksul on meedia v\u00e4itnud, et romaanid, telefon, kino, raadio, rock\u2019n\u2019roll muusika, koomiksid, televisioon, VHS-kassetid, Walkmani muusikapleierid, arvutid, internet, suhtlusportaalid, arvutim\u00e4ngud, nutitelefonid ja viimases j\u00e4rjekorras TikTok ajavad lapsed (ja vahest ka naised) hukatusse, innustavad neid halvasti k\u00e4ituma, toovad kaasa liigse individualismi, ohtliku seksuaal- ja tervisek\u00e4itumise ning h\u00e4vitavad traditsioonilise tuumpere, selle v\u00e4\u00e4rtused ja j\u00e4rgmiseks m\u00f5istagi kogu \u00fchiskonna.\u201d (Tiidenberg ja van der Nagel 2021)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Pornograafia<\/h3>\n\n\n\n<p>EKSS: vaataja v\u00f5i lugeja seksuaalset erutust taotlevat seksuaalvahekorra ja sellega seonduva kujutamist s\u00f5nas ja pildis; niisuguse eesm\u00e4rgi ja sisuga film, foto, raamat vm. Popovic (2011): ilmse seksuaalse sisuga materjal, mille eesm\u00e4rk on selle tarbijat seksuaalselt erutada ning pakkuda talle seksuaalset rahuldust ja naudingut. Peter &amp; Valkenburg (2011): professionaalselt v\u00f5i kasutajate poolt toodetud (audio)visuaalne materjal (internetis), mille tavaline eesm\u00e4rk on tarbijat erutada ja mis kujutab seksuaaltegevusi ning (erutunud) suguelundeid ilmsel viisil, tavaliselt l\u00e4hiv\u00f5tetena oraalsest, anaalsest v\u00f5i vaginaalsest sugu\u00fchtest<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Pornograafilise meediasisu tarbimisega seonduvad p\u00e4devused<\/h3>\n\n\n\n<p>ing k. porn literacy: oskused, teadmised, hoiakud ja v\u00e4\u00e4rtused, mis seonduvad seksuaalse sisu kriitiline hindamise, t\u00e4hendusloome ja pornograafilise meediasisuga toime tulemisega. Eesm\u00e4rkide seas peaks olema (Dawson, Nic Gabhainn &amp; MacNeela, 2020): h\u00e4bitunde v\u00e4hendamine, kriitilise m\u00f5tlemise ja infokasutuse arendamine, seksuaalses kontekstis n\u00f5usoleku ja kommunikatsiooni olulisuse m\u00f5istmine, kehakuvandite ja meediakuvandite konstrueerimise m\u00f5istmine, fiktsiooni ja reaalsuse v\u00f5rdlemise oskus, seksuaalse rahulduse ja erutuse m\u00f5testamine, f\u00fc\u00fcsiline turvatunne ja turvalisus.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Praktikakogukond<\/h3>\n\n\n\n<p>Tekib siis, \u201ekui r\u00fchm inimesi jagab muret v\u00f5i kirge m\u00f5ne tegevusala vastu ja nad \u00f5pivad vastastikku suheldes seda paremini harrastama\u201c (Wenger jt 2002). Praktikakogukonnad on mitteformaalsed ja vabatahtlikud (see eristab neid \u201emeeskonnast\u201c) ning erinevaid vorme on palju (Rohtsalu &amp; Kass, 2023). Praktikakogukondi \u00fchendab seotus kindla tegevusalaga ja sotsiaalse kapitali loomine. Praktikakogukondade tegevuse tulem on toimiv teadmiste liikumine organisatsioonis v\u00f5i kogukonnas (Wenger jt 2002).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Resilientsus<\/h3>\n\n\n\n<p>Vastupidavus, vastupanuv\u00f5ime, s\u00e4ilen\u00f5tkus, kerksus, (resilience): inimese, organisatsiooni v\u00f5i ka \u00fchiskonna kui suure terviku vastupanuv\u00f5imet, v\u00f5imet kohanduda pidevalt muutuvate, ekraanide poolt vahendatud ja kohati v\u00e4ga stressirohkete olukordadega, tundmaks end v\u00f5imestatu ja v\u00f5imekana (Manning, 2021; Reynolds &amp; Parker, 2018; Przybylski et al. 2014). See t\u00e4hendab nii proaktiivset ja ennetavat tegutsemist, aga ka traumade ja kahjudega toime tulemist (Lloyd, 2015).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sisekommunikatsioon<\/h3>\n\n\n\n<p>Sisekommunikatsiooni v\u00f5rdsustatakse tihti t\u00f6\u00f6tajate kommunikatsiooniga (employee communication), mis k\u00e4sitleb juhtide p\u00fc\u00fcdu edastada t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5i teistele organisatsiooni spetsiifilistele gruppidele informatsiooni (Papa jt, 2008; Mishra, Boynton &amp; Mishra, 2014). Sisekommunikatsioonil on neli olulisemat eesm\u00e4rki\u00a0 (Welch ja Jackson, 2007): tagada positiivsed organisatsioonisisesed suhted, millele on iseloomulik t\u00f6\u00f6tajate p\u00fchendumus; edendada t\u00f6\u00f6tajate seas \u00fchtekuuluvustunnet\u00a0 n\u00e4iteks infokirja v\u00f5i ajakirja kaudu); arendada t\u00f6\u00f6tajate teadlikkust keskkonnamuutuste suhtes\u00a0 sh nt seadustest v\u00f5i majanduslikust olukorrast tingitud muutustest;\u00a0 arendada t\u00f6\u00f6tajate arusaamist organisatsiooni vajadusest v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada eesm\u00e4rgid, mis oleksid koosk\u00f5las keskkonnamuutustega\u00a0 p\u00f5hjendada, miks on mingisugused muudatused vajalikud ning kust on need alguse saanud.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tehisintellekt<\/h3>\n\n\n\n<p>ingl artificial intelligence, AI ehk suured keelemudelid (LLM). Need on generatiivsed s\u00fcsteemid, mis suudavad luua teksti, pilte v\u00f5i muud meediat nii h\u00e4sti, et tulemust v\u00f5ib olla inimese loodud sisust raske eristada. Tekstirobotiga alustab vestlust kasutaja, kes esitab l\u00e4hteteksti ehk viibana (ingl prompt) oma k\u00fcsimuse v\u00f5i soovi. Et saada parem tulemus, on kasulik koos k\u00fcsimuse v\u00f5i sooviga anda lisateavet ja -konteksti. Tekstirobot annab seej\u00e4rel tekstiv\u00e4ljundi, mille p\u00f5hjal saab j\u00e4tkata dialoogi ja esitada t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi. Kuigi tekstiroboti antud v\u00e4ljund tundub esmapilgul sisukas ja loogiline, v\u00f5ib see siiski sisaldada vigu. Tekstirobot v\u00f5ib tsiteerida v\u00e4ljam\u00f5eldud allikaid, teha loogika-, vormindus-, arvutus- ja grammatikavigu, anda eelarvamuslikke vastuseid, milles ei pruugita arvestada kultuurierinevusi ega sotsiaalseid norme. (T\u00dc juhised)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">T\u00fchistamiskampaaniad<\/h3>\n\n\n\n<p>Reeglina veebis alguse saavad v\u00f5i v\u00f5imenduvad (pool)avalikud platvormi\u00fclesed inimeste ja\/v\u00f5i organisatsioonide ning nende problemaatilisena tajutavate tegude ning v\u00e4lja\u00fctlemiste erivormilised hukkam\u00f5istutseremooniad ja\/v\u00f5i vastutusele v\u00f5tmise p\u00fc\u00fcded, mille puhul sanktsioneerijaks on sotsiaalmeedias tegutsevad massiauditooriumid.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00e4\u00e4rinfo<\/h3>\n\n\n\n<p>Ing k misinformation \u2013 vale, valesti m\u00f5istetud, ebat\u00e4pne ehk tahtmatult eksitav info.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u017danr<\/h3>\n\n\n\n<p>Tekstiliik ehk viis, kuidas s\u00f5num\/info on tekstis korrastatud, et seda oleks lihtsam vastu v\u00f5tta. Nt uudis, anekdoot, novell, nordic noir. \u017danr vajab formaati, et vormuda mistahes ajakirjanduslikuks looks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Auditoorium Vastuv\u00f5tjate kogum mudelis, mis koosneb allikast, kanalist, s\u00f5numist, vastuv\u00f5tjast ja m\u00f5just (McQuail 2000). Sotsiaalne kooslus, kuhu vastuv\u00f5tja kuulub, t\u00f5lgendav kogukond (Fish, 1980) Desinformatsioon ing k disinformation \u2013 teadlikult ebat\u00f5ene v\u00f5i eksitav info, mis teenib selle looja v\u00f5i levitaja eesm\u00e4rke. Digitaalne vaenulikkus \u201cDigitaalne vaenulikkus on saanud peamiseks raamistavaks faktoriks, mis langetab \u00fchiskondliku avaliku debati kvaliteeti [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/page-glossary.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-14421","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v24.4 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>S\u00f5nastik - Becid<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"S\u00f5nastik - Becid\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Auditoorium Vastuv\u00f5tjate kogum mudelis, mis koosneb allikast, kanalist, s\u00f5numist, vastuv\u00f5tjast ja m\u00f5just (McQuail 2000). Sotsiaalne kooslus, kuhu vastuv\u00f5tja kuulub, t\u00f5lgendav kogukond (Fish, 1980) Desinformatsioon ing k disinformation \u2013 teadlikult ebat\u00f5ene v\u00f5i eksitav info, mis teenib selle looja v\u00f5i levitaja eesm\u00e4rke. Digitaalne vaenulikkus \u201cDigitaalne vaenulikkus on saanud peamiseks raamistavaks faktoriks, mis langetab \u00fchiskondliku avaliku debati kvaliteeti [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Becid\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-11-07T15:08:34+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/OG_becid.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"630\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"5 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/\",\"name\":\"S\u00f5nastik - Becid\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#website\"},\"datePublished\":\"2024-10-09T12:50:13+00:00\",\"dateModified\":\"2024-11-07T15:08:34+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"S\u00f5nastik\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#website\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/\",\"name\":\"Becid\",\"description\":\"\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization\",\"name\":\"ennio\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png\",\"contentUrl\":\"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png\",\"width\":128,\"height\":128,\"caption\":\"ennio\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/\"}}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"S\u00f5nastik - Becid","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"S\u00f5nastik - Becid","og_description":"Auditoorium Vastuv\u00f5tjate kogum mudelis, mis koosneb allikast, kanalist, s\u00f5numist, vastuv\u00f5tjast ja m\u00f5just (McQuail 2000). Sotsiaalne kooslus, kuhu vastuv\u00f5tja kuulub, t\u00f5lgendav kogukond (Fish, 1980) Desinformatsioon ing k disinformation \u2013 teadlikult ebat\u00f5ene v\u00f5i eksitav info, mis teenib selle looja v\u00f5i levitaja eesm\u00e4rke. Digitaalne vaenulikkus \u201cDigitaalne vaenulikkus on saanud peamiseks raamistavaks faktoriks, mis langetab \u00fchiskondliku avaliku debati kvaliteeti [&hellip;]","og_url":"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/","og_site_name":"Becid","article_modified_time":"2024-11-07T15:08:34+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":630,"url":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/OG_becid.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"5 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/","url":"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/","name":"S\u00f5nastik - Becid","isPartOf":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#website"},"datePublished":"2024-10-09T12:50:13+00:00","dateModified":"2024-11-07T15:08:34+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/sonastik\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/becid.eu\/et\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"S\u00f5nastik"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#website","url":"https:\/\/becid.eu\/et\/","name":"Becid","description":"","publisher":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/becid.eu\/et\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#organization","name":"ennio","url":"https:\/\/becid.eu\/et\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png","contentUrl":"https:\/\/becid.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/fav_icon.png","width":128,"height":128,"caption":"ennio"},"image":{"@id":"https:\/\/becid.eu\/et\/#\/schema\/logo\/image\/"}}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14421","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14421"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14421\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14430,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14421\/revisions\/14430"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14421"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}