Allj\u00e4rgnevalt on v\u00e4lja toodud 15 levinud propagandav\u00f5tet. Loe \u00fcldist kirjeldust ja n\u00e4iteid ning tooge seej\u00e4rel n\u00e4iteid, mis teile meelde tulevad. Need v\u00f5ivad olla poliitikast, mh ka t\u00e4nases loengus toodud n\u00e4idete paigutamine nende 15 kategooria alla. Aga n\u00e4ited v\u00f5ivad tulla ka igap\u00e4evaelust, olla teie poolt m\u00e4rgatud sisuloojate poolt kasutatud v\u00f5tted v\u00f5i \u00f5ppet\u00f6\u00f6s kasutusel olevad m\u00f5jutamisv\u00f5tted.<\/p>\n\n\n\n
Propaganda, strateegilise kommunikatsiooni, veenmise, retoorika, demagoogia ja tajuvigade vahele selgete piiride t\u00f5mbamine on v\u00e4ga raske. Propaganda kipub avalikes diskussioonides olema miski, mida teevad halvad \u201enemad\u201c, strateegilise kommunikatsiooni ja veenmisega tegelevad head \u201emeie omad\u201c \u2013 isegi siis, kui v\u00f5tted on t\u00e4pselt samad!<\/p>\n\n\n\n
Nii ongi m\u00f5ned autorid (nt Nelson, 1996) kutsunud \u00fcles propaganda teadlikult neutraalsemale raamistamisele, m\u00f5iste t\u00e4hendusv\u00e4lja nihutamisele, \u00f6eldes, et propaganda ongi igasugune s\u00fcstemaatiline veenmine, mis p\u00fc\u00fcab sihtauditooriumite emotsioone, hoiakuid, arvamusi ja tegusid suunata enda ideoloogiliste, poliitiliste v\u00f5i \u00e4riliste eesm\u00e4rkide saavutamise kasuks. Seda tehakse kontrollitud \u00fchepoolsete ja \u00fchek\u00fclgsete s\u00f5numitega (mis v\u00f5ivad, aga ei pruugi p\u00f5hineda faktidel), mida levitatakse massimeedia- v\u00f5i otsemeediakanalites.<\/p>\n\n\n\n
Teised (nt Jowett & O\u2019Donnell, 2018) on p\u00fc\u00fcdnud siiski veenmist ja propagandat eristada, n\u00e4iteks selle kaudu, mis on suur eesm\u00e4rk: kui eesm\u00e4rk on edendada vaid s\u00f5numi saatja huvisid, siis on tegemist propagandaga. Kui aga selle kommunikatsiooni tulemusena v\u00f5iks kasu saada m\u00f5lemad \u2013 nii saatja kui ka vastuv\u00f5tja \u2013, siis v\u00f5ib tegevust pidada veenmiseks. Propaganda kipub olema \u00fchesuunaline, veenmine interaktsioonil p\u00f5hinev.<\/p>\n\n\n\n
Olgu definitsioonidega, kuidas on, meedia- ja infop\u00e4dev inimene v\u00f5iks erinevate s\u00f5numiseadjate tekstides p\u00f5hiv\u00f5tted \u00e4ra tunda. Seet\u00f5ttu on siin esitatud 15 levinud propagandav\u00f5tet, aga v\u00f5tteid on tohutult palju rohkem ja sageli need p\u00f5imuvad omavahel!<\/p>\n\n\n\n
\n
Argumentum ad hominem<\/em><\/strong>: r\u00fcnnatakse inimest isiklikul tasandil, tema v\u00e4limust, peresuhteid jne, mitte k\u00f5ne all olevat teemat\/sisu\/argumenti. N\u00e4ited: \u201eAh, kuulge, vaadake, kui vana ta on, mingi t\u00fc\u00fcpiline buumer ju.\u201c; \u201eArtikli autor on ju selle vana kommari lapselaps, mis selliselt oodatagi!\u201c; \u201eKuri kole naine n\u00fc\u00fcd \u00f5iendab siin, endal kulmud viltu.\u201c<\/li>\n\n\n\n
Sildistamine:<\/strong> inimese, organisatsiooni v\u00f5i inimeste grupiga seotakse mingi \u00fcldistav (halvustav) silt. Kui alguses peab silti sageli selgitama, siis varsti tekib selles infov\u00e4ljas viibijatel sildi ja konkreetse inimese\/organisatsiooni\/grupi vahele v\u00f5rdusm\u00e4rk. M\u00f5nikord kaaperdatakse negatiivsena m\u00f5eldud silt tagasi ja p\u00fc\u00fctakse selle t\u00e4hendus tagurpidiseks p\u00f6\u00f6rata (nt tolerast on kasutuses nii negatiivse sildina kui ka enesem\u00e4\u00e4ratlusliku identifitseerimiss\u00f5nana). N\u00e4ited: \u201ePeaminister KaKa ja lambad, Kompostimees eesotsas!\u201c; \u201eRoosa-lilla lattelimpsija ja kahjulik element!\u201c.<\/li>\n\n\n\n
Ad nauseam<\/em><\/strong> ehk kordamine oksendamiseni: p\u00f5his\u00f5numeid, -narratiive ja -sloganeid korratakse nii palju, et need kuluvad sihtauditooriumile pealuu sisse. Eesm\u00e4rgiks on muuta need s\u00f5numid tavateadmiseks. See on ka p\u00f5hjus, miks valimiste ajal n\u00e4eb igal pool, s\u00f6\u00f6gi alla ja peale valimisreklaame. Vt ka erinevad sotsiaalkampaaniad: \u201eKanna turvav\u00f6\u00f6d!\u201c (v\u00f5i ka kiivrit\/kummi) ja \u201e\u00c4ra l\u00f6\u00f6 last!\u201c.<\/li>\n\n\n\n
Reductio ad Hitlerum<\/em><\/strong> ehk taandamine Hitlerini: kellegi argumendi, seisukoha, p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuse k\u00fcsimuse alla seadmine, viidates seosele, sarnasusele v\u00f5i joondumisele Hitleriga. Kuna viimane on \u00fcsna \u00fcksmeelselt liigitatud ajaloo K\u00f5ige Kurjemate Koletiste sekka, siis m\u00f5jub juba pelk seos temaga v\u00e4ga eemalet\u00f5ukavalt. Pole ime, kui varsti kasutatakse sarnaselt v\u00f5tet Reduction ad Putinum. N\u00e4ited: \u201eSee maskikandmise kohustus on nagu elu Natsi-Saksamaal!\u201c; \u201eBaltlased on ju alati natsistlikke v\u00e4\u00e4rtusi oma rahvusriikides edasi kandnud!\u201c.<\/li>\n\n\n\n
Demoniseerimine:<\/strong> meie-nemad-vastanduses oma vastase kujutamine totaalselt kurjana, sageli multika-karikatuurselt kurjana. Kusjuures karikatuuride kasutamine demoniseerimisel on vana ja m\u00f5jus v\u00f5te (nt propagandaplakatitelt tuttavad kongus ninad, v\u00f5ikad irved, kuivetunud kehad, aga ka rasvavoltidesse uppunud kehad, sarved-sabad, verised k\u00e4ed jne). Sel moel on vastane dehumaniseeritud \u2013 ei s\u00e4ili midagi inimlikku, mida \u00e4ra tunda ja millele empaatiat ehitada. Sageli seostatakse \u00fcdikurja teod mingite meie-grupile oluliste s\u00fcmbolitega. N\u00e4ited: \u201eJa siis need pagulased \u2013 nad ju k\u00e4ivad laulukaare pihta kusemas!\u201c.<\/li>\n\n\n\n
Suur Vale:<\/strong> kui valetad, siis valeta ikka niimoodi, et keegi isegi ei suuda ette kujutada, et sellises mastaabis on v\u00f5imalik tuimalt valetada. Kusjuures, kui sisse puistata m\u00f5ni t\u00f5de, siis v\u00f5ib Suur Vale veel m\u00f5jusamaks muutuda.<\/li>\n\n\n\n
Maine laenamine<\/strong>: enda s\u00f5numid ja ettev\u00f5tmised seotakse s\u00fcmbolite, inimeste, kohtade ja visuaalidega, millel on selles konkreetses kontekstis ja ihaldusv\u00e4\u00e4rse sihtr\u00fchma jaoks positiivsed t\u00e4hendused ja suur v\u00e4\u00e4rtus. Loodetakse, et positiivne kuvand ja hea maine laieneb ka propagandisti ettev\u00f5tmisele. Heaks n\u00e4iteks on rahvuslike s\u00fcmbolite kasutamine erakondade s\u00fcmboolikas: ISAMAA caps lock\u2019is karjatus erakonnanimena; laulukaarte, viljap\u00f5ldude, Pika Hermanni k\u00f5rval, all ja peal filmitud l\u00f5putud erinevate erakondade valimisreklaamid. Seda v\u00f5tet kasutatakse palju ka reklaaminduses. M\u00e4letate, kui armastatud suusataja m\u00fc\u00fcs meile toidu\u00f5li? Kui populaarne n\u00e4itleja soovitas telereklaamis naljaga pooleks \u00fchte alkovaba \u00f5lut? Kui Arnold Schwarzenegger p\u00fc\u00fcdis Venemaa elanikega r\u00e4\u00e4kida Ukrainas toimuvatest inimsusevastastest kuritegudest?<\/li>\n\n\n\n
Ilusad inimesed:<\/strong> see v\u00f5te j\u00e4tkab natuke eelmise, maine laenamise liini. M\u00f5elge l\u00f5hna\u00f5lireklaamidele, m\u00f5elge seksikatele ja ilma igasuguse turvavarustuseta daamidele mootorrattareklaamides, m\u00f5elge vanaaegsetelt propagandaplakatitelt vastu vaatavatele aaria rassi kehastavatele inimestele, m\u00f5elge Hollywoodi staaridele ja m\u00f5elge kohtunikele, kes m\u00e4\u00e4ravad traditsiooniliselt ilusateks peetavatele kohtualustele kergemaid karistusi. P\u00f5him\u00f5tteliselt r\u00e4\u00e4gib see meie alateadvusele kahte t\u00fc\u00fcpi lugusid: 1) \u201eVaata, kui ilus ta on! Kui sa seda toodet ostad \/ selle liikumisega liitud, siis saad ka sina ilusaks ja \u00f5nnelikuks! Sa saad l\u00e4bi selle toote \/ teenuse \/ \u2026 v\u00f5imaluse olla koos \u00f5nnelike ja ilusate inimestega!\u201c; 2) \u201eVaata, kui ilus ta on! Nii ilus inimene ei saa ju olla kuri ja valelik! Ta meeldib mulle oma v\u00e4limuselt, j\u00e4relikult on ta meeldiv ka iseloomult, hingelt ja tegudelt.\u201c. See viimane toetub suuresti ka haloefektile, mida meie v\u00e4ike armas ahviaju kogu aeg rakendada tahab, et maailm oleks loogiline ja lihtne. Haloefekti puhul t\u00e4hendab see, et me laiendame oma positiivset arvamust\/kogemust \u00fche kitsa aspekti kohta (nt ilus, tugev, maitsev, naljakas, aitas mind \u00fckskord) ka suurele tervikule. Vastukaaluks eksisteerib ka ilus-aga-loll-heuristik (lihtsustatud m\u00f5tteskeem, mis aitab meil kiireid otsuseid teha), mis kipub kahjuks laiap\u00f5hjalist t\u00f5endust leidma vaid naiste kohta k\u00e4ivates m\u00f5ttemustrites.<\/li>\n\n\n\n
Karjaefekti (bandwagon effect)<\/strong> esilekutsumine: kuna inimene tahab koos teistega tegutseda ja karjas on turvalisem, siis on sotsiaalsed suhted ja kuuluvustunne me aju ja taju jaoks h\u00e4sti olulised. Kui teised nii teevad\/m\u00f5tlevad\/r\u00e4\u00e4givad\/arvavad, siis ma peaks vist ka ju? Suurem kari on turvalisem kui v\u00e4ike, seep\u00e4rast m\u00f5juvad eriti h\u00e4sti s\u00f5numid, mis \u00fctlevad, et meiega on enamik. K\u00f5ik sotsiaalsed normid ja h\u00e4bistamised on sellele tundele \u00fcles ehitatud, karja kuulumise soovi p\u00e4rast hoiavad inimesed oma tumedamaid tunge kontrolli all. Sellep\u00e4rast kasutataksegi propagandas s\u00f5numeid, mis panevad meid arvama ja tundma: \u201eHmm, enamus juba arvab sedasi, kuidas ma n\u00fc\u00fcd siin niimoodi veel omaette tilbendan?\u201c V\u00f5ib juhtuda, et 10% toetusega tegutseja suudab veenvalt v\u00e4ita, et tegelikult toetab teda 50% inimesi, ja kui kombineerida seda s\u00f5numit teiste v\u00f5tetega, v\u00f5ib m\u00f5ne aja p\u00e4rast leida, et iset\u00e4ituv ennustus on toonud kaasa veel suurema reaalse toetuse, sest inimesed ei taha j\u00e4\u00e4da v\u00e4hemusse.<\/li>\n\n\n\n
Agatamine v\u00f5i agaseetamine<\/strong> (v\u00e4lja pakutud #eestitwitteri k\u00e4rgaju poolt) ehk whataboutism \u2013 fookuse h\u00e4gustamiseks kasutatav v\u00f5te, mille puhul p\u00fc\u00fctakse auditooriumi t\u00e4helepanu ja diskussioon juhtida mujale, et probleemi keskpunkt nihkuks ning jaguneks, et inimesed ei tegutseks\/arutleks \u00fche konkreetse teema \u00fcle, vaid hajuksid ja \u00fchisosa laguneks. Kusjuures sageli tuleb \u201eaga\u201c j\u00e4rel osutamine t\u00e4iesti t\u00f5siseltv\u00f5etavale sotsiaalsele v\u00f5i moraalsele probleemile v\u00f5i dilemmale, kuid s\u00f5jaolukorras ja infokorratuses on fookuse hoidmise v\u00f5ime kriitilise t\u00e4htsusega. N\u00e4ited: \u201eJah, Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikel on raske, aga tavalisel eestlasel on ka raske!\u201c.<\/li>\n\n\n\n
Nali-turvav\u00f5rk<\/strong> – annab v\u00f5imaluse \u00f6elda igasuguseid jaburdusi ja rumalusi, \u00f6eldes v\u00e4lja k\u00f5ik, mis s\u00fclg suhu toob. Kui juhtub, et teised hakkavad tegema \u00f6eldu t\u00f5ttu etteheiteid v\u00f5i r\u00e4\u00e4kijat korrale kutsuma, siis kaitseb ta end v\u00e4itega: \u201cSee oli ju nali! Rahune maha. \u00c4ra reageeri \u00fcle!”. Inglisekeelsest veebiruumist tuttav nt JK l\u00fchend (just kidding!). Seda v\u00f5tet v\u00f5ib pidada vastutuse nihkeks – oletame, et tehakse mingi rassistlik\/seksistlik nali ja l\u00f5ppu pannakse igaks juhuks, turvav\u00f5rguna, \u201chehe\u201d v\u00f5i \u201cJK\u201d v\u00f5i \u201cnaliiii!\u201d Kui siis s\u00f5numi vastuv\u00f5tja \u00fctleb, et kuule, see ei ole okei, saab s\u00f5numi saatja nihutada vastutuse iseendalt teisele. Huumorisoone puudumises s\u00fc\u00fcdistamine k\u00e4ib sageli satelliidina kaasas. Lisaks funktsioneerib selline \u201cnali\u201d koeravilena – publikust on v\u00e4lja peilitud need inimesed, kes rassismi vms probleemsete vaadetega n\u00f5ustuvad ning nemad on saanud kinnitust, et k\u00f5neleja on \u201c\u00f5igel poolel\u201d.<\/li>\n\n\n\n
Sloganite karjumine<\/strong>. Lihtsate ja l\u00f6\u00f6vate h\u00fc\u00fcdlausete karjumine. V\u00f5ib ka \u00fcksi, oma k\u00f6\u00f6gis pannkooke k\u00fcpsetades, aga tavaliselt on kasutusel massiauditooriumite puhul. Laiemalt: massidele k\u00f5nede pidamise \u00fcks alust\u00f5desid on see, et laused peavad olema l\u00fchikesed, k\u00f5nekujundid selged, sisalduma peaks \u00fcleskutse ja vahele tuleks pikkida palju pause, kus inimesed h\u00f5isata ja aplodeerida saavad. See viimane v\u00f5tab nt lauluv\u00e4ljakul suht palju aega ja seet\u00f5ttu arvestab hea k\u00f5nepidaja need pausid oma teksti sisse. Ja kui selline k\u00f5ne l\u00f5ppeb mingi eriti hea ja l\u00fchikese h\u00fc\u00fcdlausega, siis v\u00f5ib juhtuda, et inimesed hakkavad seda skandeerima ka p\u00e4rast k\u00f5ne l\u00f5ppu. V\u00f5imalik, et see slogan j\u00f5uab ka sellest \u00fcritusest kaugemale, muutudes heaks t\u00f6\u00f6riistaks, millega vastase argumendid lihtsalt maha karjuda. V\u00f5ib sujuvalt \u00fcle minna v\u00f5i p\u00f5imuda ad nauseam<\/em> v\u00f5ttega. <\/li>\n\n\n\n
Lihtne inimene ehk talupojatarkus<\/strong>. S\u00f5numi saatja r\u00f5hutab seda, et lihtsad tavalised inimesed, justnagu sina, arvavad just nii v\u00f5i k\u00e4ituvad just naa. Ja see on hea. Sellises v\u00f5ttestikus v\u00e4lditakse teadlikult keerulisi s\u00f5nu ja keerukaid suhtes\u00fcsteemide kirjeldusi, sest k\u00f5nelejat ennast esitletakse kui lihtsat inimest, maa soola ja rahvameest, mitte mingit kaugelseisvat valges kitlis eksperti v\u00f5i teadlast. Sageli peegeldab seda ka kehakeel ja mitteverbaalne – k\u00e4ised k\u00e4\u00e4ritakse \u00fcles, s\u00fcgelevad maavillased kampsunid t\u00f5mmatakse \u00fcll (eriti hea, kui see on Kihnu Kuulikindel!), juuksed aetakse pisut sassi, istutakse lauanurgale v\u00f5i trepiotsale, v\u00f5etakse pits kangemat\/klaas kasemahla ja keeratakse \u00fcks pl\u00e4ru. V\u00f5ib ka n\u00e4iteks kevadel oma suvekodu aias teha pilti – saag ning palk \u00f5lal – \u00f6eldes sellega: \u201cMa teen samasuguseid t\u00f6id nagu sinagi\u201d. Nt: \u201crahva tahe on selge!\u201d, \u201ck\u00f5ik lihtsad eestlased arvavad nii!\u201d, \u201cnii nagu enamus, ei saa mina ka sellest intellik\u00f5ntsa pl\u00e4rast aru!\u201d<\/li>\n\n\n\n
Valetasakaal ehk m\u00f5lemapooletamine (bothsideism)<\/strong>. \u00dcldiselt oleme siin harjunud sellega, et demokraatlikes aruteludes p\u00fc\u00fctakse anda s\u00f5na k\u00f5igile osapooltele, ajakirjanduses p\u00fc\u00fctakse \u00e4ra kuulata erinevad perspektiivid, otsuseid tehes vaagitakse l\u00e4bi mitu eri rakurssi. Tasakaalustatuse huvides p\u00fc\u00fctakse j\u00e4lgida, et m\u00f5lemad\/k\u00f5ik huvipooled saaks v\u00f5rdselt h\u00e4\u00e4lt. Aga see ei ole absoluutne v\u00e4\u00e4rtus. Toome \u00fche n\u00e4ite – koolip\u00e4eva algusaja \u00fcle k\u00e4ivates debattides v\u00f5iks saada v\u00f5rdselt s\u00f5na nii need, kes arvavad, et koolip\u00e4ev peaks algama kell 7.00, kui need, kes arvavad, et lapsed v\u00f5iks koolimajas \u00f5ppimist alustada kell 12.00. Aga kujutlege, et on veel v\u00e4ike, aga h\u00e4\u00e4lekas grupp inimesi, kes arvavad, et lapsed ei peaks \u00fcldse koolis k\u00e4ima ja kuni 12 eluaastani v\u00f5iks neid hoopis keldris koos moosipurkidega kinni hoida. Kas te kutsuksite selle osapoole debatile? Eelk\u00f5ige n\u00e4eme selle v\u00f5tte kasutamist ja provotseerimist meedias – aga meile ei antudki s\u00f5na, meid peab ka \u00e4ra kuulama! Tegelikult ei ole ajakirjanduse \u00fclesanne tira\u017eeerida k\u00f5iki s\u00fcsteemselt kogutud t\u00f5endeid eiravaid arvamusavaldusi. <\/li>\n\n\n\n