(Des)informatsioonist tuleneva haavatavuse v\u00e4hendamine olukorrateadliku riskihindamise ja inimkesksete l\u00e4henemisviiside abil: kontseptuaalne mudel<\/p>\n\n\n\n
2023<\/p>\n\n\n\n
Auks\u0117 Bal\u010dytien\u0117 | Vanemteadur, Vytautas Magnuse \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n
Dmytro Iarovyi | Nooremteadur, Vytautas Magnuse \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsi koostamisele aitasid kaasa ka teised BECIDi uurimisr\u00fchma liikmed. Uurimisr\u00fchma juhtis BECIDi vastutav uurija, Tartu \u00dclikooli professor Andra Siibak.<\/p>\n\n\n\n
Tartu \u00dclikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) v\u00e4ljunddokumendi D3.1 osa.<\/p>\n\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsis k\u00e4sitletakse (des)informatsioonist tuleneva haavatavuse m\u00f5istet ning selgitatakse tegureid, mis muudavad \u00fcksikisikud ja \u00fchiskonnar\u00fchmad vastuv\u00f5tlikuks veebip\u00f5hise manipuleerimise \u00fcha suuremast m\u00f5just tulenevatele kahjulikele tagaj\u00e4rgedele.<\/p>\n\n\n\n
(Des)informatsioonist tuleneva haavatavuse m\u00e4\u00e4ratlemine on keeruline, sest tegemist on mitmem\u00f5\u00f5tmelise ja kontekstist s\u00f5ltuva n\u00e4htusega, mida m\u00f5jutavad nii inimeste individuaalsed omadused kui ka \u00fcmbritsevad tingimused.<\/p>\n\n\n\n
Seet\u00f5ttu \u00fchendatakse anal\u00fc\u00fcsis teabe t\u00f6\u00f6tlemise inimkesksed aspektid, v\u00f5ttes arvesse nii individuaalseid tegureid, sealhulgas sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, nagu vanus ja haridus, kui ka sotsiaalps\u00fchholoogilisi v\u00f5imekusi, n\u00e4iteks hinnangut oma suutlikkusele ja isiklikke v\u00e4\u00e4rtusi. Need tegurid muutuvad eriti oluliseks otsustusolukordades, millega kaasnevad konfliktid ja erimeelsused. Lisaks h\u00f5lmab k\u00e4sitlus t\u00e4nap\u00e4evasele meedia- ja kommunikatsioonikeskkonnale iseloomulikke sotsiaalstruktuurseid ja olukorrast tulenevaid tegureid.<\/p>\n\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4htekohaks on arusaam, et teabega manipuleerimist m\u00f5jutavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt digitehnoloogia ja teabe k\u00e4ttesaadavus, kuid veelgi olulisemad on riigispetsiifilised kontekstuaalsed erip\u00e4rad, eelk\u00f5ige sotsiaalkultuurilised v\u00e4\u00e4rtused ning teabe edastamise ja kasutamise traditsioonid.<\/p>\n\n\n\n
Nende hulka kuuluvad meedia p\u00e4evakorra kujundamise ja erinevate teemade kajastamise erip\u00e4rad, kuid ennek\u00f5ike individuaalsed tegurid, nagu ligip\u00e4\u00e4s meediale ja digioskused. Samuti on olulised sotsiaalps\u00fchholoogilised aspektid, sealhulgas mitmesugused kognitiivsed kallutatused, meediateadlikkus ning moraalse arutlusega seotud tegurid, mis m\u00f5jutavad otsuste langetamist ja teabe t\u00f6\u00f6tlemist.<\/p>\n\n\n\n
Selles kontekstis eeldab universaalsete p\u00f5him\u00f5tete alusel kujundatav poliitika suuremat tundlikkust ja teadlikkust riskidest, mis kaasnevad manipuleeriva sisu leviku ning inimeste reaktsioonidega h\u00e4iritud kommunikatsiooni olukordades.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on arvestada, et kuigi (des)informatsioonist tulenev haavatavus on muutunud meediapoliitiliste arutelude osaks, kuulub see endiselt valdavalt ekspertteadmiste valdkonda.<\/p>\n\n\n\n
Lahendusi t\u00f6\u00f6tatakse sageli v\u00e4lja \u00fclalt alla l\u00e4henemisviisi alusel, n\u00e4iteks pakkudes v\u00e4lja meediap\u00e4devuse programme v\u00f5i edendades meediaorganisatsioonide faktikontrollitegevust.<\/p>\n\n\n\n
Nendest j\u00f5upingutustest hoolimata on endiselt ebapiisavalt teadmisi ja teadusp\u00f5hiseid t\u00f5endeid selle kohta, kui ulatuslikult m\u00f5jutab kahjulik infosisu inimeste arutlus- ja otsustusv\u00f5imet ning seel\u00e4bi \u00fchiskonna sidusust.<\/p>\n\n\n\n
Seet\u00f5ttu keskendub anal\u00fc\u00fcs m\u00f5istem\u00e4\u00e4ratluste ja uurimistulemuste hindamisele, mis aitavad selgitada (des)informatsioonist tuleneva haavatavusega seotud riske.<\/p>\n\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsi tulemusena pakutakse v\u00e4lja kontseptuaalne mudel, mis \u00fchendab k\u00f5ik need olulised aspektid terviklikuks k\u00e4sitluseks.<\/p>\n\n\n\n
Loe anal\u00fc\u00fcsi siit:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
(Des)informatsioonist tuleneva haavatavuse v\u00e4hendamine olukorrateadliku riskihindamise ja inimkesksete l\u00e4henemisviiside abil: kontseptuaalne mudel 2023 Auks\u0117 Bal\u010dytien\u0117 | Vanemteadur, Vytautas Magnuse \u00dclikool…<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3911,"template":"","class_list":["post-3908","documents","type-documents","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3908","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents"}],"about":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/documents"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3908\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3923,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/documents\/3908\/revisions\/3923"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3911"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/becid.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3908"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}